Kohila Vallavalitsus väikehanked ja hinnapäringud

Kohila alevis Vabadussõja ausamba juures asub Vabaduse plats ja selle juures populaarne lastepark. Lastepark koos valla avalike ürituste esindusala Vabaduse platsiga on plaanis välja arendada erinevatele sihtrühmadele kasutatavaks vaba aja alaks. Antud projektiga ehitatakse välja Perepargi 1. etapp ja Vabaduse platsi 2. etapp, millega muuhulgas plats ja park saavad üheks tervikuks, uuendatakse liikumisteed ja parka, paigaldatakse uued mängu- ja tegevusvahendid.

Käesoleva projektiga luuakse Aespa piirkonna elanikele kaasaegne jäätmete liigiti kogumise punkt, mis aitab hoida piirkonda puhtamana ning säästab keskkonda. Rajatakse Kohila jäätmejaama puidu jäätmete kogumise ala, et elanikel oleks mugavam ära anda oksamaterjali ning hoida keskkond puhtamana.

Projekti tulemusel luuakse tõhusam koduteenuse ja päevahoiuteenuse korraldus, mis hõlmab koostööd, teenust abitehnoloogiate kasutamist, abivajaduse hindamise metoodika uuendamist, koduhoolduse tulemusnäitajate selget määratlemist ning teabehalduse digitaliseerimist. Individuaalselt kohandatud teenus toetab aga eelkõige eaka ja tema pere vajadusi. Projekti raames osutame kahe aasta jooksul koduhooldusteenuseid vähemalt 40 inimesele.

Kohila valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise projekti raames teostatakse tänavavalgustuse rekonstrueerimistööd Kohila vallas kõigis asumites, kus on tänavavalgustus. Projekti tulemusel on kavas rekonstrueerida 1499 tänavavalgustuse punkti. Projekti elluviimise tulemusel paigaldatakse valgustitena tänapäevaseid LED tehnoloogial baseeruvaid energiaefektiivsed tänavavalgustuslambid.

Kohila vald on ajalooliselt olnud tugeva tööstustraditsiooniga. Aastatel [telefon eemaldatud] on rajatud juurdepääsuteid tööstusaladele 3,7 km ning see on toonud kaasa investeeringute kasvu tööstusesse. Suurimaks ettevõtteks on Kohila Vineer OÜ, mis on investeerinud lähiaastail 60 miljtoni eurot ettevõtte laiendusse. Tööstusaladel tegutseb kokku 18 ettevõtet ning seal töötab ligi 600 inimest. Selleks, et kasvav raskeveokite koormus ja ohutus kindlustada, rekonstrueeritakse Härjaoja tee 0,7 km ulatuses.

Kohila alevi, Aespa aleviku ja Vilivere küla tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekti raames teostatakse tänavavalgustuse rekonstrueerimistööd Kohila vallas Kohila alevis, Aespa alevikus ja Vilivere külas. Projekti tulemusel on kavas rekonstrueerida 153 tänavavalgustuse punkti. Projekti elluviimise tulemusel paigaldatakse valgustitena tänapäevaseid LED tehnoloogial baseeruvaid energiaefektiivsed tänavavalgustuslambid.

Projekti „Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla ettevõtlusaladel“ elluviimise tulemusena rajatakse kergliiklusteed Sutlema ja Hageri ning Hageri ja Kohila alevi vahele ning Kohila alevi Vabaduse tänava äärde. Rajatavate kergliiklusteede kogupikkuseks on 7,427 km. Kergliiklusteede rajamise tulemusena paraneb liiklusohutus ning ligipääs Kohila vallas asuvatele töökohtadele, ühistranspordipeatustele ja valla avalikele teenustele.

Projekti „Kohila esmatasandi tervisekeskuse arendamine“ eesmärk on luua Kohilasse aadressile Tööstuse 5 esmatasandi tervisekeskus, mis hakkab teenindama Kohila ja Rapla valla elanikke. Projekti raames rekonstrueeritakse Kohila ETTK peahoone Kohilas. Rajatav ETTK parandab piirkonna teenuseosutajate kasutuses olevat taristut ja elanike ligipääsu esmatasandi tervishoiuteenustele.

Rajatakse sõidutee koos kergteega. Rekonstrueeritakse olemasolev Ühistute tee 770 m ulatuses ning rajatakse uued teelõigud 410 meetri ulatuses Roobuka raudteepeatuseni.

Kohila alevis puudub otsem ühendus kergliiklejatele raudteejaamast tulevasse Rail Baltic raudteejaama, samuti alevi töökohtade ja teenuste juurde ning elamupiirkondasse ning paljudesse teenindusasutustesse. Kohila keskuses Kapa ja Tööstuse tänavatele jalg- ja jalgrattatee rajamisega paraneb oluliselt ligipääs erinevatele teenustele ja töökohtadele. Rajatavad jalg- ja jalgrattateed on omavahel ühenduses ning moodustavad ühise võrgustiku varasemalt ehitatud jalg- ja jalgrattateedega.

Raplamaa ja Kohila valla ühe olulisima ajaloolise tööstuspärandi ning sümboli Kohila paberivabriku arengu vastu on kogukonnal suur huvi. Hoone omanike ja kasutajate - ettevõtte ja valla esindajate, kohalike mittetulundusühingute ja elanike poolt on välja pakutud erinevaid ideid, mille sobivust on vaja analüüsida. Hoonekompleks ise on seisnud pikalt tühjalt ja vajab edasiseks arenguks asjatundjate hinnangut. Projektiga tehakse hoone ehituslik audit ning töötatakse välja arenguplaan.

Võimaldatakse puudega inimestele teistega võrdväärseid tingimusi liikumiseks ja hügieenitoiminguteks. Eluruumi füüsilist kohandust kasutatakse nelja objekti puhul. Kahel juhul hügieenitoimingute parandamiseks, neist ühele dushi ja WC väljaehitamist olemasolevasse tühjalt seisvasse ruumi ja teisele olemasoleva WC vee- ja kanalisatsiooniga ühendamiseks. Ühel juhul rajatakse kaldtee eluruumi paremaks sisenemiseks ja ühel juhul tooltõstuki paigaldamiseks esimeselt korruselt teisele pääsemiseks.

Võimaldatakse puudega inimestele teistega võrdväärseid tingimusi liikumiseks ja hügieenitoiminguteks. Eluruumi füüsilist kohandust kasutatakse kolme objekti puhul. Ühel juhul hügieenitoimingute parandamiseks - pesuruumi väljaehitamine välisesikusse. Ühel juhul laiendatakse vannitoa ukseava, muudetakse wc poti asukohta ning eemaldatakse uksepakud. Ühel juhul rajatakse vaheplatvormita kaldtee.

Projekti “Rapla maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühise liikuvusuuringu läbiviimine” käivitatakse selleks, et Raplamaa kohalikel omavalitsustel tekiks terviklik pilt inimeste igapäevastest liikumisvajadustest ja -võimalustest ning oleks võimalik välja kujundada ühised seisukohad maakonna kõigi piirkondade arengu soodustamiseks. T eadmuspõhise liikuvusanalüüsi järeldused ja ettepanekud on väga olulised valdade uute üldplaneeringute koostamisel ja kvaliteetsete ruumiotsuste langetamisel.

Kohila alevis on rajatud jalgratta- ja jalgteevõrk eri suundades, kuid hetkel puudub kergliiklusühendus tihedal liikumissuunal Lõuna tänaval, mis ühendab elamupiirkondi, ettevõtteid, raudteejaama, bussipeqatuseid, lasteparki, erinevaid töökohti ja teenuseid. Lõuna t änaval on kitsas sõidutee ja ei ole teepeenardel liiklemiseks piisavalt ruumi, eriti lume ja vihma perioodidel. Antud projektiga ehitatakse välja tihedama liiklusega Lõuna tn lõik Vabaduse tn juurest Õhtu tänavani.

Kohila gümnaasiumi vanemasse õppehoonesse rajatakse kaks väikeklassi ruumi ja kaks töökabinetti tugispetsialistidele. Soetatakse abivahendeid ja õppematerjale hariduslike erivajadustega õpilaste õppe toetamiseks ning kohandamiseks. Uutes ruumides on võimalik läbi viia konfidentsiaalseid vestluseid, õpet väikerühmas või individuaalselt ning vajalikke võrgustiku ja toetusgruppide nõupidamisi. Abivahendite kasutamisega tagatakse õpilase toimetulek erineva suurusega klassikollektiivis.