Lääne-Harju Vallavalitsus väikehanked ja hinnapäringud

Lääne-Harju vallas Vasalemmas rajatakse Vasalemma karjääri tee km 0,650-1,260 2,0-2,5 m laiune ja 0,61 km pikkune jalgratta- ja jalgtee, mis muudab teenustele ligipääsu lihtsamaks, parendab elanikkonnale turvalise teekonna tööle, kooli, avalikele teenustele ja kaubandusele. Liiklemine muutub ohutumaks nii kohalikele elanikele ja külastajatele ning ka erivajadustega inimestele tagades neile turvalisema liikumiskeskkonna.

Projekti tulemusel paraneb Lääne-Harju vallas kodu- ja sotsiaaltransporditeenuste kvaliteet ning kättesaadavus, võimaldades pakkuda ühtlustatud, vajaduspõhiseid tugiteenuseid eakatele ja erivajadustega inimestele. Teenuste osutamiseks korrastatakse Tugikeskuse ruumid, kus sihtrühmad saavad turvalises keskkonnas vajalikku tuge, sh toitlustus, pesemisteenused ja huvitegevus. Paindlik ja tsentraliseeritud korraldus toetab sihtrühmade iseseisvust ning vähendab pereliikmete hoolduskoormust.

Projektiga koostatakse Lääne-Harju, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava rakenduskava, mis määratleb konkreetsed sammud, mõõdikud ja vajaliku eelarve kliimaeesmärkide saavutamiseks aastaks 2030. Lisaks suurendatakse elanike kaasatust ja teadlikkust kliima- ja energiateemadel koolitusprogrammide ja teabekampaaniatega. Eesmärk on võimaldada elanikel aktiivselt osaleda kliimameetmetes ning anda oma panus kohalike ja riiklike kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Projekti eesmärk on Paldiski tänavavalgustuses elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurendamine. Selleks vahetatakse välja senised tänavavalgustid LED-valgustite vastu, kõigile valgustitele pannakse metallpostid, õhuliinid asendatakse maakaabliga ja rekonstrueeritakse elektrikilbid. Selle tulemusel: elektrienergia tarbimine tänavavalgustuseks kahaneb arvestuslikult üle 60%.

Keila-Joa-Laulasmaa-Treppoja 10 km pikkuse kergliiklustee rajamise eesmärgiks on tagada paremad juurdepääsuvõimalused elanike igapäevastele sihtkohtadele ja avalikele teenustele nii tõmbekeskuses Laulasmaal kui ka selle tagamaa osades. Projekti tulemusema luuakse mugavam elukeskkond, kohalike elanike jt kergliiklejate liikumisteekond muutub palju turvalisemaks, paraneb ligipääs ca 580 töökohale. Otsesteks kasusaajateks on piirkonnas ca 2010 püsielanikku, kaudseteks ca 7000 inimest.

Projekti eesmärk on Keila-Lehola piirkonna elukeskkonna parandamine ja parema ligipääsu tagamine töökohtadele ja avalikele teenustele piirkonnas läbi keskus-tagamaa vahel ühendusvõimaluste arendamise. Projekti käigus rajatakse Keila- Lehola kergliiklustee, mille pikkuseks on 4075 meetrit.Kergliiklustee algab Kulna külas olemasolevast jalgratta- ja jalgteest kuni Lehola teeni.

Projekti eesmärgiks on renoveerida ja korrastada Keila vallas Klooga, Karjaküla, Keila-Joa alevikes ja Lehola külas tänavavalgustuse taristu võttes kasutusele kaasaegsed LED valgustid ning vähendada seeläbi elektrienergia tarbimist. Projekti tulemusena on Keila vallas renoveeritud ca 225 tänavavalgustuspunkti.

Projekti eesmärk on Karjaküla- Keila piirkonna elukeskkonna parandamine ja parema ligipääsu tagamine töökohtadele ja avalikele teenustele piirkonnas läbi keskus-tagamaa vahel ühendusvõimaluste arendamise. Projekti käigus rajatakse Keila- Karjaküla kergliiklustee, mille pikkuseks on 2.5 km. Kergliiklustee algab Tallinn-Paldiski maantee remondiga välja ehitatud teeületuskohast Karjaküla tee alguses ja kulgeb paremal pool Karjaküla teed kuni Keila tee ja Naaritsa tänava ristmikuni Karjakülas.

Lääne-Harju vallas Laulasmaal rajatakse Laulasmaa–Lohusalu 2,0-2,5 m laiune ja 1,45 km pikkune jalgratta- ja jalgtee, mis muudab teenustele ligipääsu lihtsamaks, parendab elanikkonnale turvalise teekonna tööle, kooli, avalikele teenustele ja kaubandusele. Liiklemine muutub ohutumaks nii kohalikele elanikele ja külastajatele ning ka erivajadustega inimestele tagades neile turvalisema liikumiskeskkonna.

Projekti raames rekonstrueeritakse Vihterpalu - Alliklepa ja Väike-Kibru 2,52 km pikkune teelõik, mis viib piirkonnas tegutseva ja Eesti ühe suurima kalatootmise ja turustamisettevõtteni - AS M.V.Wool. Praegune kitsas ja tolmav kruusatee lõik ei võimalda kalatoodete vedu vastavuses eksportturgudel kehtivate nõuetega ja on ainsaks kitsaskohaks Vihterpalu tööstusala toimimisel. Projekti tulemusena suureneb ettevõtte tootmis- ja ekspordimahud ja luuakse 10 uut töökohta.

Projekti eesmärk on investeerida rongipeatuse infrastruktuuri, muutes rongikasutajale jalgrattaga või jalgsi liikumine turvalisemaks ning võimaldades liikumisvahend (jalgratas, auto vms) hoiustada vajalikuks ajaks selleks ettenähtud parklas.

SA KIK toetab Ühtekuuluvusfondist projekti "Keila-Joa aleviku soojatorustiku renoveerimine". Eesmärgiks on soojatorustiku renoveerimine, seeläbi kaugküttevõrgu energia kasutamise efektiivsuse suurendamine ja saasteainete heitkoguste vähendamine. Projekti tulemusena on kaugküttevõrku ühendatud 2 hoonet ning rekonstrueeritud on 0,22 km kaugküttevõrgu trassi. Tegevuste eeldatav ajakava on 01.01.2019-31.12.2019.a.

Projekti elluviimise tulemusena on loodud tingimused koolitatud mentorite võrgustiku toimimiseks, kes alustavaid õpetajaid professionaalselt toetavad ning vajadusel õpikogukonnana omavahel järjepidevalt kogemusi vahetavad. Projekt loob võimalused valla haridustöötajate professionaalseks arenguks ning soodustab sidusust ühises haridusruumis.

Projekti tulemusel luuakse Padise kloostrist kaasaegne suure ajaloolis-kultuurilise potentsiaaliga 14. sajandil algupäraselt Euroopa ida poolseima tsisterlaste kloostri rikkalikku ajalugu ja traditsioone tutvustav Loode-Eesti piirkonna terviklik turismi tõmbekeskus, kus lisaks kloostri rekonstrueerimisele turismiobjektiks, renoveeritakse ka mõisa valitsejamaja, millest kujuneb piirkonna turismiinfo- ja teeninduskeskus - turismimagnet ning tugi kogu Loode-Eesti mikro- ja väikeettevõtjatele.

Rekonstrueeritakse 1,45 km sõiduteed, et kohandada see raske- ja suurveostega turvaliseks liiklemiseks Tallinn-Paldiski maantee ning Paldiski Põhjasadama territooriumi vaheliseks ühendusteeks olevatel tänavatel, rajatakse tänavavalgustus.

Projekti "Kloogaranna rannaala väljaarendamise II etapp" eesmärk on taastada Kloogaranna kunagine populaarsus puhke ja suvituskohana, luua Eesti tingimustes unikaalsed rannaspordi võimalused ning teha Kloogarannast kõigile ligipääsetav avalik rand. Projekti tulemusel rajatakse juurde rannaspordi väljakuid, laudteesid ja sillutatud tee lõike, mänguväljakute atraktsioone, ranna väikelahendusi, jõulinnak ning rekonstrueeritakse parkla.

Projektiga viiakse ellu üheksa füüsilist eluaseme kohandamist Lääne-Harju vallas, mille tulemusel paraneb vallas elavate puuetega inimeste elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Projekti tulemusel teostatakse 5 tualett- ja pesemisruumi kohandust, 1 pesemisruumi kohandus, 1 köögi kohandus, 2 eluruumi ligipääsetavuse kohandust ning 1 kaldtee rajamine ja käsipuude paigaldus.

Projekti eesmärgiks on parandada Lääne-Harju valla ruumilise arengu kavandamist ning üldplaneeringu teadmistepõhisust. Projekti tulemusel valmivad Lääne-Harju valla üldplaneeringu sisendiks rohevõrgustiku analüüs ja mürahinnang.

Projekti raames luuakse Paldiski Ühisgümnaasiumi, Paldiski Põhikooli ja Laulasmaa Kooli koostöös mobiilne multimeediaklass, mis võimaldab läbi viia täiustatud informaatikatunde ja meediaõpet ning viia läbi vaatlusi ja katseid loodusainetes. Projekti eesmärgiks on parandada projektis osalevate koolide õpilaste ja õpetajate digipädevusi ning muuta tunnid põnevaks. Projekti tulemusel paraneb õppekvaliteet koolides läbi kasvanud digitaalse võimekuse ja uute innovaatiliste õpilähenemiste lisandumise.

Projekti tulemusel paraneb Lääne- Harju valla koolide õpikeskkond ning olemasolevaid ruume on võimalik kasutada mitmekülgsemalt, paindlikke õpimeetodeid toetavalt ja õpilasi kaasavalt ning erinevaid vajadusi arvestavalt. Projektiga soetatakse kaasaegseid innovaatilisi õppevahendeid, mürasummutavaid paneele, vaheseinu ja mööblit, millest moodustuvad klassidesse keskkonnad ühis - või eraldi õppeks ning sisustatakse liikumist soodustavad ühisruumid kooskasutamiseks kõigile õpilastele.

Projektiga luuakse kestlik kohaliku omavalitsuse tasandi ringmajanduse toimimis- ja rahastusmudel, mille eesmärk on pikendada materjalide eluiga, suunates juba olemasolevad materjalid ringlusesse oma kogukonnas. Ringlusesse suunamine aitab vältida ja vähendada jäätmeteket ja üldiset ressursikasutust nii materjalide tootmises, transpordis kui ka hilisemas jäätmekäitluses.