Haridus- ja Teadusministeerium väikehanked ja hinnapäringud

Toetuse andmise eesmärk on edendada elukestvat õpet ja suurendada täiskasvanud elanikkonna osalust elukestvas õppes eelkõige suuremat lisandväärtust andvate oskuste arendamise ning täiend- ja ümberõppe võimaluste loomise kaudu.

Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia parima kasutuse abil, tõstes sealjuures kasutajate teadlikkust.

Projekti tulemusena valmib Tallinna linna kaasaegne muusika ja tantsuerialade õppe- ja majutushoone, mis sisustatakse kohtkindla sisustusega, audio-, video- ja valgustustehnikaga.

Projekti tulemusena valmib Tallinna linna Kolde puiesteele kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib Tallinna kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib Narva linna kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib Narva linna Hariduse tn 3 kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib Saue valda Laagri asulasse Kooli tn 1 kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Saaremaa Riigigümnaasiumi hoone ehitatakse aadressile Väljaku tn 8, Kuressaare. Krundil asuvad amortiseerunud lasketiir ja staabihoone lammutatakse. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad alad, väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Tulevane 540 õppekohaga Viimsi Riigigümnaasium ehitatakse Harjumaale, Viimsi valda, Haabneeme alevikku, Tammepõllu tee 2 kinnistule. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbrusse rajatakse parkla, jalgrataste varjualune, terrassid, väljakud, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Projekti tulemusena valmib Rakvere linna kaasaegne riigigümnaasiumi hoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Eesti üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine ning seeläbi eelduste loomine koolide info ja kommunikatsioonitehnoloogia põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks.

Tulevane 360 õppekohaga Tabasalu Riigigümnaasium ehitatakse Harjumaale, Harku valda, Tabasalu alevikku, Nooruse tänav 10 kinnistule. Samasse kompleksi hakkavad kuuluma ka põhikooli ja spordi-kultuurihoone. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbrusse rajatakse parkla, jalgrataste varjualune, terrassid, väljakud, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Paide Riigigümnaasiumi hoone ehitatakse aadressile Posti tn 12, Paide. Krundil asuv olemasolev hoone rekonstrueeritakse ning ehitatakse juurdeehitus. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad alad, väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Rapla Riigigümnaasium ehitatakse juurdeehitusena olemasolevale koolihoonele aadressil Kooli tn 8, mis on osa Rapla ajaloolisest keskusest ja asub Vigala jõe käärus. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad terrassid, väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi hoone ehitatakse aadressile Pärna tn 47, Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli lähedusse. Krundil asuvad amortiseerunud hooned lammutatakse. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos. Hoone ümbruses asuvad väljakud, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimesele.

Põlva riigigümnaasiumi hoone on plaanis ehitada esimesena Eestis liginullenergiahoone koolimajana Põlva Ühisgümnaasiumi naabrusesse. Lamekatustele paigaldatakse kogu katuse ulatuses päikesepaneelid. Planeeritud alal olev endine internaadihoone lammutatakse. Teekatted, haljastus, kinnistu piirdeaiad, välisvalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Kogu hoone on ligipääsetav liikumispuudega inimestele. Hoone sisustatakse kaasaegse mööbli, inventari ja seadmetega, tellitakse kunstiteos.

Toetatavate tegevuste eesmärk on Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide kohtvõrkude renoveerimine ja rajamine ning seeläbi eelduste loomine koolide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks.

Projekti raames rekonstrueeritakse ajalooline koolihoone kaasaegseks gümnaasiumi koolihooneks. Hoone fassaad restaureeritakse algupäraseks, sisekujunduse juures jälgitakse ajaloolist algset sisekujundust, lisatakse invalift. Hoone tehnosüsteemid asendatakse uutega. Hoone sisehoovi luuakse avatud rekreatsiooniala puhkamiseks ja õues-õppeks. Teekatted, haljastus, kinnistu piirdeaiad, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Hoone sisustatakse kaasaegse mööbli ja seadmetega.

Projekti raames lammutatakse Kärdla Ühisgümnaasiumi 1975. a ehitatud läänetiib ning selle asemele ehitatakse riigigümnaasiumi hoone. Hoone ümbruses asuvad terrassid, teekatted, haljastus, välivalgustus ja õue ala elemendid rajatakse uued. Hoone lähiümbrus korrastatakse – nii siseõue, kui tänavapoolses osas, hoonestusõigusega pinna ulatuses. Uus hoone sisustatakse vajaliku inventari, mööbli ja seadmetega, tellitakse kunstiteos.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS2) kui terviku arendusprojekti peamiseks eesmärgiks on asendada olemasolev tehnoloogiliselt vananenud infosüsteem efektiivsema ja jätkusuutlikuma teenuspõhise tarkvaraga. Projekt on jaotatud kuueks alamprojektiks ja tegemist on kolmanda alamprojektiga, mille käigus luuakse õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteadete, koolitus- ja tegevuslubade, registreeringute ja õppe läbiviimise õigustega seotud funktsionaalsus ja vajalikud X-tee teenused.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS2) kui terviku arendusprojekti peamiseks eesmärgiks on asendada olemasolev tehnoloogiliselt vananenud infosüsteem efektiivsema ja jätkusuutlikuma teenuspõhise tarkvaraga. Projekt on jaotatud kuueks alamprojektiks ja tegemist on teise alamprojektiga (EHIS2 II etapp), mille käigus luuakse õppeasutuste haldamisega seotud funktsionaalsus (õppeasutuse loomine, üldandmed, lisaandmed, hoonete andmed), tegevusnäitajate esitamine ja vajalikud X-tee teenused.

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS2) kui terviku arendusprojekti peamiseks eesmärgiks on asendada olemasolev tehnoloogiliselt vananenud infosüsteem efektiivsema ja jätkusuutlikuma teenuspõhise tarkvaraga ning liita kaks infosüsteemi (EHIS ja kutseregister) üheks infosüsteemiks. Projekt on jaotatud kuueks alamprojektiks ja tegemist on esimese alamprojektiga (EHIS2 1 etapp), mille käigus luuakse uue infosüsteemi arhitektuur, baasraamistik ja teenused lõpudokumentide kontrollimiseks.

Projekti elluviimine tõstab SAISi töökindlust, optimeerides andmepäringute hulka ja andmete töötlemise loogikat, et tagada nii haridusasutustele kui sisseaastujatele stabiilne, kiire, mugav ja usaldusväärne elektroonsete sisseastumisavalduste vastuvõtu ja menetlemise teenus. Samuti paraneb sisseastumisandmete kättesaadavus statistika tegemiseks ja andmete hoiustamise põhimõtted viiakse kooskõlla isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Elektroonsete kutse-ja lõputunnistuste ärianalüüs. Elektroonsete kutsetunnistuste ning üld-, kõrg- ja kutsehariduskooli lõputunnistuste ärianalüüsi eesmärk on kirjeldada nõuded, äriprotsessid, õigusaktide muutmise vajadused ning tehniline lahendus, mille põhjal on võimalik üle minna elektroonsetele kutse-ja lõputunnistustele (e-tunnistustele).

Projekti eesmärk on töötada välja lahendusvariandid koos nõuetega ja tasuvusanalüüsiga Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) koosvõime tõstmiseks teiste EHISe andmeid loovate või kasutavate infosüsteemidega. Analüüsi tulemuste põhjal valitakse välja parim võimalik lahendus koosvõime tõstmiseks.

Analüüsi läbiviimiseks ja ettepanekute sõnastamiseks: • kaardistatakse noorte tänane infotarbimine ning selgitatakse välja, missugust infot noored tegelikult vajavad; • kaardistatakse infokanalid, mida noored täna kasutavad (sh erinevate infoportaalide kasutatus) ning selgitatakse välja, missuguseid infokanaleid nad tegelikult kasutada sooviksid; • pakutakse koos IT spetsialistidega välja milliseid nutikaid lahendusi on võimalik kasutada .

Üldeesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused.

Investeeringu eesmärgiks on ettevõtluse rohepöörde elluviimiseks kvaliteetse ekspertiisi kättesaadavuse tagamine. Selle eesmärgi saavutame läbi rohelise ettevõtte juhtimisvõimekuse arenguhüppeks vajalike tulevikuperspektiive arvestava sisu ja kaasaegses õppekorraldusega täiskasvanute täiend-, ümber- ja tasemeõppe programmide ellu kutsumise ning paindliku kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamise ja piloteerimise.

Reformi eesmärk on tagada ettevõtluses piisavad ja kvaliteetsed oskused digipöördeks, mis on ettevõtete konkurentsivõime, kestlikkuse ja kasvu alus. Keskendutakse digitaalse ettevõtte juhtimisvõimekuse suurendamisele, et anda arengutõuge ettevõtete digipöördeks

Balti teaduskoostööprogramm toetab teaduskoostööd ja kõrgharidusasutuste töötajate mobiilsust.

Hariduse kvaliteedihindamise digilahenduse eesmärgiks on vabaneda vananenud ja ebaturvalisest tehnoloogilistest lahendusest, konsolideerida ja digitaliseerida õppekava elutsükli hindamisprotsesse, viia andmehaldus vastavusse rahvusvaheliselt kehtestatud standarditega ja luua võimekus elukestva õppe reformi elluviimiseks, sh pakkuda tuge täiskasvanukoolituste ja mikrokvalifikatsioonide hindamistel.

Viimasel paaril aastal oleme saanud õppimisel tunda, kui piinarikas võib olla paljude erinevate digilahenduste kooskasutamine. Liikumine eri lahenduste vahel on konarlik ja aeganõudev. Probleem on selles, et haridusrakendused pole disainitud koos töötama ja omavahel andmeid vahetama. Personaalse digiraja projektis loome haridustehnoloogia lahenduste jaoks andmeruumi, kuhu saab koondada eri süsteemides õppimisel tekkivad andmed, mida õppija ja õpetaja saavad kasutada seal kus vaja.

Tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskavaga seotud administratsiooni kulude katmiseks.

Vastavalt programmilepingule toetatakse programmi EE-teadus (Balti teaduskoostööprogramm) elluviidavate tegevuste toetamist mitmepoolsete suhete fondist. Fondi toel eraldatakse reisitoetusi teadlastele, et osaleda programmi avaüritusel ning partnerlusüritustel, reisigrante ettevalmistavateks lähetusteks üliõpilastele jt sihtgruppidele.

Establishing a Joint EEA-Baltic Cooperation Platform for knowledge transfer and capacity building of research managers from research councils, ministries and universities. Mutual learning contributes to better management and coordination of research collaboration activities, planning and designing of follow-up programmes. Experience of innovation leaders is valuable source of learning to improve the knowledge sharing and research impact.