Rahvusarhiiv väikehanked ja hinnapäringud

Projekti raames luuakse terviklikult toimiv andmebaaside arhiveerimise tarkvara, mis loob Rahvusarhiivile võimaluse Eesti avaliku sektori andmebaaside arhiveerimiseks avatud ja andmebaasiplatvormidest sõltumatul kujul.

Analüüsiprojekti eesmärgiks on analüüsida digitaalse arhiveerimise hetkeseisu, tuvastada võimalikud kitsaskohad ning pakkuda lahendusi järgmistes valdkondades: seadusandlus, personal ja kompetents, asutuste ja rahvusarhiivi rahastus, juhised, töövood, tarkvara. Saadud soovitusi tutvustatakse projekti järel laiemale avalikkusele ning kasutatakse 3-4 aastase tegevusplaani koostamisel, mille eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus digitaalne arhiveerimine on asutuste jaoks heas mõttes rutiin.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse üldsusele veebipõhiselt kättesaadavaks 100 000 fotojäädvustust 22-st Eesti mäluasutusest aastatest 1900-1960. Fotopärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi arhiivimaterjalide kasutamiseks.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse üldsusele veebipõhiselt kättesaadavaks 67000 fotot Eesti mäluasutuste kogudest, peamiselt 20. sajandi esimese poole klaasnegatiivid. Fotopärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi väärtuslike Eesti ajaloolist ja kultuurilist sisu kandvate fotodega tutvumiseks ja nende kultuuripärandi osana igapäevasesse käibesse toomiseks.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse lihtsalt veebipõhiselt kättesaadavaks 2,7 miljonit lehekülge olulisi dokumente mitmetest Eesti mäluasutustest. Digiteeritavate materjalide hulgas on nii omaaegsete riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste kui ka kultuurilooliste eraisikute dokumente perioodist 1860-1920, mis on olulises osas eestikeelsed. Dokumendipärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi arhiivimaterjalide kasutamiseks.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse lihtsalt veebipõhiselt kõrgkvaliteedilise videona kättesaadavaks 120 tundi kroonikafilme Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogust. Digiteeritava ainese hulgas on Eesti Kultuurfilmi ja Tallinnfilmi ringvaated, peamiselt 1940.–1970. aastatest. Filmipärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi arhiivimaterjalide kasutamiseks.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse üldsusele veebipõhiselt kättesaadavaks 125 tundi Tallinnfilmi dokumentaal-, mängu- ja kroonikafilme aastatest 1940-93. Filmipärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi Eesti unustatud, aga väärtuslikku ajaloolist ja kultuurilist sisu kandvate filmide vaatamiseks.

Rahvusarhiivi lindirobotis säilitatavate digitaalsete arhiivimaterjalide täies ulatuses dubleerimine ERR-i lindirobotis koos vastupidise ERR-i säilitamist vajavate failide peegeldamisega Rahvusarhiivi lindirobotis loob eelduse Eesti suurimate kultuuripärandi digitaalarhiivide sisu kvaliteetseks pikaajaliseks kestmiseks.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse üldsusele veebipõhiselt digitaalselt kättesaadavaks 2,7 miljonit kaadrit dokumendipärandit 18-st Eesti arhiivist, muuseumist ja raamatukogust aastatest 1920-1940. Dokumendipärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi arhiivimaterjalide kasutamiseks, kuna kaasaegne arhiiviuurija eeldab järjest enam ajalooliselt oluliste dokumentide kättesaadavust ajast ja kohast sõltumatult.

Projekti raames digiteeritakse ja tehakse üldsusele veebipõhiselt digitaalselt kättesaadavaks 1,174 miljonit kaadrit dokumendipärandit Rahvusarhiivis hoitavatest Tartu Ülikooli arhiivimaterjalidest perioodil 1918-44. Dokumendipärandi digiteerimine ja veebis avaldamine avardab märkimisväärselt võimalusi arhiivimaterjalide kasutamiseks, kuna kaasaegne arhiiviuurija eeldab järjest enam ajalooliselt oluliste dokumentide kättesaadavust ajast ja kohast sõltumatult.