Haridus- ja Noorteamet väikehanked ja hinnapäringud

Teadusasutustel võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab ja selle kaudu suureneb erasektori teadusmahukus. Paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete, äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused.

Hariduse tugiteenuste rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist edendatakse eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustatakse õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks.

Toetuse andmise eesmärk on soodustada madala haridustasemega (põhi- või keskhariduseta või põhiharidusega, aga erialase hariduseta) täiskasvanute naasmist tasemeõppesse ja toetada õpingute lõpetamiseni jõudmist. Selle saavutamiseks pakutakse sihtrühmale paindlikke õppimisvõimalusi, laiemat õpivalikut ja tugiteenuseid. Paindlikud õppimisvõimalused ning tõhus nõustamis- ja tugisüsteem on võtmetähtsusega, et parandada hariduse kättesaadavust ja ligipääsetavust madala haridustasemega täiskasvanutele.

Toetuse andmise eesmärk on tõsta kolmanda kooliastme õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.

Elukestva õppe strateegias 2020 püstitatud eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

Haridustasemete ülene õppeinfosüsteem (ÕIS2) võetakse järk-järgult kuni 2020. aastani kasutusele HTM haldusala kutse- ja rakenduskõrgkoolides (II etapis 25 koolis). Loodud on võimalus ka kohaliku omavalitsuse ja erakoolidele ning ülikoolidele süsteemi kasutamiseks. Uus õppeinfosüsteem teeb õppetöö administeerimise efektiivsemaks ja suhtlemise poolte vahel digitaalsemaks ning vähendab administratiivkoormust (andmete sisestamisel). Lähtutakse andmete ühekordse küsimise printsiibist.

Selleks, et sihtgrupid saaks kõik vajalikud teenused kätte mugavalt ühest kohast, pidasime mõistlikuks koondada erinevad teenused ühistesse Rajaleidja keskustesse. Rajaleidja keskus on piirkondlik keskus, kus pakutakse järgmisi teenuseid: karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine ja õppenõustamine (eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine).

„Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

TAT-i punkt 6 ( 6.1 kuni 6.4)

Toetuse andmise eesmärgiks on kasvatada Eestis tipptasemel IKT teadus- ja arendustegevuse võimekust, rakendada seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides, hoogustades erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ja suurendada IKT kõrgharidusõppe teaduspõhisust.

Vaata TATist punkti 8 alt.

Projektiga saavutatakse olukord, kus noortega töötavad spetsialistid osakavad lisaks enda digipädevuste hindamisele ja arendamisele oma kohalikus omavalitsuses ja omavalitsuste üleselt pakkuda noortele tulevikutrendidel põhinevaid võimalusi mitmekülgseks õppimiseks ja arenemiseks ning ühiskonna arengusse (sh digipöördesse) panustamiseks.

Projekti eesmärk on suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning parandada nende toimetulekut haridusteel. Projekt hõlmab koostöömudeli ajakohastamist, juhendmaterjalide väljatöötamist ning infoseminaride ja koolituste korraldamist haridus- ja noorsootöötajatele. Toimub ka traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine ning laste traumateraapia EMDR väljaõpe.

Projekti eesmärgiks on teha õppimine personaalsemaks ilma õpetajale lisatööd kaasa toomata võttes kasutusele õpitarkavarde üleselt korjatud individuaalsed õpirajad. Tehisintellekti rakenduste kasutamine personaliseeritud õppe korraldamisel annab õpetajale aega õppijaga personaalselt tegeleda täpselt siis kui õppija seda vajab.

Teadlased on välja arvutanud, et omandamata jäänud kesk- või kutseharidus läheb Eestile maksma 1.4% SKP-st. 2018. aastal tähendas see Eestile 364 miljonit kaotatud eurot. Ühiskonnale on aga kasulikum, kui inimesed leiaksid kutsumuse hariduse omandamiseks ja enese realiseerimiseks. Marakratt on projekt, mille raames katsetatakse kuidas kratte kasutades personaliseerida õppimist nii, et lähtudes õpilaste huvidest, teadmistest ja võimetest kasvaks kutse- ja keskhariduse omandanud inimeste hulk.