Kliimaministeerium väikehanked ja hinnapäringud

Toetuse andmise tulemusena saavutatakse valdkondlike digipöörete toel kasutajakesksete avalike digiteenuste parim kogemus, kus keskendutakse riigi ja valitsemisalade strateegiliste äriliste eesmärkide saavutamisele ning kliendiväärtuse tõstmisele kaasaegse digitehnoloogia parima kasutuse abil, tõstes sealjuures kasutajate teadlikkust.

Projekti eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhist lähenemist. Projekt suurendab kliima-alast teadlikkust (teabekampaaniad, koolitused, infopäevad, kliimanäitus ja haridusprogrammid) nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste seas. Kohalikul tasandil viiakse läbi detailplaneeringute pilootprojektid kliimariskidega arvestamiseks.

Tallinna Vanasadama trammiliin kulgeb Tallinnas Gonsiori ja Kivisilla tn ristmikult olemasoleva trammitee pikendusena mööda Gonsiori tn Laikmaa tn-le. Laikmaa tn ületab trammitee Narva mnt ning suundub Hobujaama tn-le. Hobujaama tn-lt liigub trammitee üle Olerexi bensiinijaama krundi Ahtri tn-le ning sealt Laeva tn kaudu Kuunari tn-le. Kai ja Kursi tn kaudu möödub trammitee Linnahallist ja Kultuurikatlast ning ühineb olemasoleva trammiteega Põhja puiesteel Balti jaama suunas.

Projekti eesmärgiks Rapla ja Lelle vahelise raudteelõigu renoveerimine, mille tulemusena on lõigul võimalik tõsta piirkiirust kuni 160 km/h.

Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu

Toetus on planeeritud viie (5) Rail Baltic raudtee ülesõidu (viadukti) ehitamiseks Kangru ristmikul Harju maakonnas (Kangru viadukt, Raudalu viadukt, Raku viadukt, Männiku kergliiklustee viadukt ja Männiku kergliiklustee tunnel).

Purtse jõe ja selle valgala ohutustamisega seotud tegevused. Tegevused viiakse läbi Purtse jõel ja selle lisajõgedes. Kroodi oja ohutustamise tööd toimuvad põhiliselt oja sängis ja selle kaldaaladel. Endiste asfaltbetoonitehaste (Maadevahe, Priimetsa) tegevused piirduvad alal, kus reostus on levinud.

Eesmärk on aidata kaasa Eesti energiatootmise ja -tarbimise CO2 heite vähendamisele, ajakohastades Eesti energiapoliitika sihte ja meetmeid (muu hulgas põlevkivi kasutamise järkjärguliseks lõpetamiseks) ning kõrvaldades taastuvenergia tootmisseadmete rajamiselt haldustõkkeid. Reform hõlmab ka taastuvenergia tootmisseadmete rajamise kiirendamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmist ja juhendmaterjalide koostamist ning meetmeid tuuleparkide riigikaitseliste kõrgusepiirangute leevendamiseks.

Selleks, et suurendada biogaasi tootmist ja kasutamist ning kiirendada ja efektiivsemaks muuta protseduure, on kavas kaardistada takistused ja vajalikud sekkumised (regulatiivsed, rahalised või muud), mis on vajalikud biogaasi ja -metaani tootmise ja kasutuselevõtusuurendamiseks nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Doktoriprojekti eesmärgiks on uurida radioaktiivsete jäätmete uudseid käitlusviise ning arendada kuluefektiivne jäätmekäitlusstrateegia väikemoodulreaktoritest huvitatud väikeriikidele, kelle jäätmevood on suurriikidest oluliselt väiksemad. Jäätmekäitlusstrateegia väljaarendamiseks loodud metoodikat ja töövahendeid rakendatakse ka olemasolevate ajalooliste radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia väljaarendamisel, mis oma mahult ei õigusta täiemahulise tööstuse rajamist.

Toetus eraldatakse jaotusvõrgu operaatorile mittetagastatava toetusena taastuvenergia tootmise ühendusvõimsuse suurendamise kaasrahastamiseks elektrivõrgus. Toetuse määr on kuni 50%, ülejäänu kaasrahastatakse jaotusvõrgu operaatori poolt. Teisi EL-i fonde (nt CEF Energy) ei kasutata selle investeeringu rahastamiseks.

Toetada puhta energia kasutuselevõttu, eriti taastuvenergia, aruka võrgu ja salvestamise infrastruktuuri kaudu

Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. reform koosneb järgmistest osadest: ​Seadusemuudatuste jõustumine, millega muuta sujuvamaks tuuleenergeetika projektide planeerimist, lubade andmist ja keskkonnamõju hindamist Valitsus määrab kindlaks tuuleenergeetika arendamise prioriteetsed alad, tuginedes tehnilisele aruandele, milles on kindlaks määratud prioriteetsed arendusalad potentsiaalse kogutootmisvõimsusega hinnanguliselt kuni 1000 MW

Hankida madala (nullilähedase) heitmega uurimis- ja poilaev, millel on uurimisvõimekus, poide paigaldamise võimekus ja saaste kontrollimise võimekus. Kaasa aidata riigi ülesannete täitmisele merenduse valdkonnas ning merealase seire ja uurimustegevuste osas oluliselt vähendatud negatiivse keskkonnamõjuga: säilitada ja kasvatada olemasolevaid võimekusi keskkonnasõbralikumal viisil ning suurendada laevastiku efektiivsust.

EMP juhtimiskulud

Ettevõtete energia- ja ressursijuhtimise alase teadlikkuse tõstmine. Tegevuste käigus jagatakse ettevõtetele infot ressursitõhususest – koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine (peamised teemad: auditid ja nende vajalikkus, mõõtmisandmete ja seire vajalikkus, innovaatilised lahendused, üldised säästuvõimalused ja -potentsiaalid, ressursitõhususega saavutatav kasu, jäätmed, energia- ja ressursijuhtimissüsteemid). Tegevused võimaldavad tõsta ettevõtjate teadlikkust ressursitõhususe alal. Tegevuse ulatus on üleriigiline (korraldatakse erinevates linnades) ja üritusi on plaanis korraldada 2020. aasta lõpuni.

Tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskava elluviimiseks.

The main activities are environmental educators training courses and seminars, development of digital study material and compiling one-pagers to introduce environmental education quality program for study programs, self-assessment tool for educators and environmental education centres quality model.

Eesti kliimaprogrammi kahepoolsete suhete tegevuste tulemusel tugevnevad Euroopa majanduspiirkonna doonorriikide institutsioonide ja Eesti avaliku sektori, kohalike omavalitsute ja teadusasutuste vahelised suhted ja jagatakse kogemusi ning parimaid praktikaid kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise tegevuste, ringmajanduse ning ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamise osas.