Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus väikehanked ja hinnapäringud

Projekti tegevustega toetatakse pikaajalise hoolduse meetmete rakendamist toetavate infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Samuti luuakse turvaline infovahetus teenuseosutajatega KOVi ja Sotsiaalkindlustusameti korraldatavate sotsiaalteenuste jaoks.

On võimalik saada kriitilistes olukordades kiiret usaldusväärset infot ja nõustamist mürkainete olemusest inimese organismis sattumisel, mürgistusravist, esmaabist ning rahuajal mürgistusennetuse eesmärgil infot juba juhtunud õnnetuste kirjeldustest. On Eesti ainuke kliinilise toksikoloogia andmekogu ja unikaalne kõnede andmebaas, kus lisaks statistikale on võimalik analüüsida iga numbri puhul selle tekkimise kronoloogiat ja toimumise asjaolusid.

Projekti eesmärk on ühtlustada tööprotsessid Terviseameti laborites vee valdkonnas ja ülejäänud väiksemates valdkondades (eriproovid, materjalid, füüsika, õhk, mänguasjad) ning tagada laboriinfo kiirem kättesaadavus tellijale ja liidestatus laboriseadmetega läbi uuenenud tehnoloogilise platvormi.

Projekti eesmärk on ühtlustada tööprotsessid Terviseameti laborites toidu keemia, toidu mikrobioloogia, keemia ja kliinilise mikrobioloogia valdkondades ning tagada laboriinfo kiirem kättesaadavus tellijale ja liidestatus laboriseadmetega läbi uuenenud tehnoloogilise platvormi.

Projekti tulemusena luuakse tervise infosüsteemi andmevaatur, mis võimaldab tervishoiutöötajatel senisest mugavamalt patsiendi terviseandmetega analüüsitulemuste ja immuniseerimisandmete osas tutvuda.

Teostatakse analüüs, millele tuginedes oleks võimalik kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse infosüsteemi STAR (sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister) andmeladu üle viia kaasaegsele tehnoloogilisele platvormile. STAR andmeladu on vaja tehnoloogilise võlaga kaasnevate murede tõttu uuendada. Analüüs selgitab välja täpsed vajadused, kasutatavad tehnoloogilised lahendused ja tulemi ning kirjeldab, kuidas STARi andmeladu koos seotud rakendustega opereerib uues olemasolevas andmelao keskkonnas.

Arenduse tulemusel suhtleb Eesti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu üleeuroopalise meditsiiniseadmete andmekogu Eudamed-ga, mille tulemusel on Eesti meditsiiniseadmete andmekogus varasemaga võrreldes korrektsemad andmed ja pilt ülevaatlikum. Uuendus vähendab tunduvalt Eesti levitajate halduskoormust, kuna levitamisest teavitamine muutub automaatsemaks.

Projekti eesmärk on toetada REGREL läbiviimist (edastada kokkulepitud andmestik kokkulepitud ajavahemikus Statistikaametile ning sellega toetada Statistikaametil andmete kogumist). Laiemalt võimaldab see paindlikumalt ja odavamalt saada rahvastikustatistikat ja tõsta andmekogu enda üldist andmekvaliteeti.

Praeguste regulatsioonide kohaselt on kliinilise uuringu üheaegne tegemine mitmes Euroopa Liidus (EL) liikmesriigis keerukas. 2021. aasta detsembris rakendub uus EL määrus, mille kohaselt loob Euroopa Ravimiamet ühtse kliiniliste uuringute portaali, mille kaudu saavad uuringute sponsorid esitada taotlusi kõikidesse liikmesriikidesse ühe korraga. Ravimiamet arendab Samtrcak II mooduli , mis võimaldab automaatset andmevahetust loodava portaaliga ja täita määruses sätestatud kohustusi.

Analüüsitakse parima infotehnoloogilise lahenduse võimalusi uue põlvkonna MSA teenuse pakkumiseks. Eesmärk on välja arendada meditsiiniseadmete andmekogu/infosüsteem, mis võimaldab ellu viia pädeva asutuse EL määruste 2017/745 ja 2017/746 tulevaid ülesandeid võimalikult efektiivselt, muutes protseduurid maksimaalses ulatuses automaatseks või poolautomaatseks. See vähendab sihtrühmade halduskoormust ja TA ressursivajalikkust ning tagab, et turul oleksid kättesaadavad nõuetele vastavad seadmed.

Analüüsiprojekt on esimene samm ohvriabi teenuste üleviimiseks STARi ja ohvriabi teenustele ühtse infosüsteemi loomisel. Projektiga analüüsitakse ohvriabi vajadusi infotehnoloogilisele toele tervikuna kõikide teenuste, vajalike funktsionaalsuste ja võimalike liideste vaates, arvestades olemasolevaid tööprotsesse ja vajadusi, leidmaks parim võimalik arenduslahendus.

Projekti laiem eesmärk on pensioniteenuse muutmine proaktiivseks elusündmusteenuseks. Analüüsi projekti peamiseks eesmärgiks on leida parimad lahendused ilma sotsiaalmaksukomponendita pensioniteenuste edasiseks arendamiseks.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutusele võtmine aitab inimese abivajadust, töövõimet ja puude raskusastet hinnata erinevate asutuste ja pakutavate teenuste üleselt. See vähendab vajadust erinevates teenustes inimese täielikuks uuesti hindamiseks, lühendab selle tõttu menetlusaegu, annab inimese seisundist objektiivsema ja ajas võrreldava ülevaate ning vähendab selle kaudu ka asutuste halduskoormust.

Sotsiaalkindlustusamet soovib leida parimad lahendused elatisabi teenuse osutamiseks, mille kaudu tõsta õigustatud sihtgrupi teadlikkust elatisabi teenustest ja võimaldada elatisabi teenuste kasutamist lihtsalt ja intuitiivselt.

Sotsiaalkindlustusamet tõstab kliendiandmete hoidmise ja töötlemise kvaliteeti ja tõstame andmete töötlemise turvalisust andmekaitse valdkonnas, läbi arenduse on SKA kliendile kättesaadavamad ja läbipaistvamad tema andmete kasutamises. Kliendid saavad igal ajal tutvuda enda andmetega mis on SKAl olemas ja mis on aluseks tema menetlustele.

Projekti eesmärk on tagada apteekides alternatiivsetest ravimitest soodsaimate hinnakokkulepperavimite müügilolek, et patsiendil oleks alati võimalus valida soodsaim lahendus. Selleks tuleb tõhustada Ravimiameti järelevalvevõimekust nii riskide hindamise kui hinnakokkulepperavimite müügiloleku kontrollimise osas. Projekti jooksul analüüsitakse milliseid riiklike andmeid saab kasutada hinnakokkulepperavimite saadavuse prognoosimudeli loomiseks ning luuakse vastav tarkvara prototüüp.

Analüüsitakse parima infotehnoloogilise lahenduse võimalusi riikliku perelepituse teenuse pakkumiseks. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on luua riigi poolt toetatav süsteem, mis aitab lapsevanemaid, kes kooselu lõppemisel või last eraldi kasvatades ei ole suutnud jõuda lapse kasvatamise korralduse ja heaolu tagamise küsimustes omavahelisele kokkuleppele.

Analüüsitakse abivahendite teenuse edasise automatiseerimise (sh digitaliseerimise) võimalusi.

Tööinspektsioonil on seadusega pandud kohustus uurida tööõnnetuse ja kutsehaigestumise juhtumeid. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise puhul on uurimiskohustus ka ettevõtjal. Selleks luuakse tööelu infosüsteemi uus e-teenus. Arenduseks on vaja analüüsida, kuidas luua kasutajasõbralik ja võimalikult automatiseeritud teenus. Analüüsi kirjutamine ja selle teadmise pinnalt prototüübi tegemine ongi selle projekti eesmärk.

Analüüsitakse teenuse kujundamise ja parima infotehnoloogilise lahenduse võimalusi lapse abivajaduse eelhindamiseks. Lisaks analüüsitakse STARi arhitektuuri monoliidist mikroteenustele üleminekuga seonduvaid väljakutseid. Lapse abivajaduse eelhindamise eesmärk on tagada, et esmane hinnang lapse abivajaduse kohta põhineks ühtsel metoodikal ning oleks talletatud ühes ja samas IT-süsteemis. Nii tagatakse lapsi abistavate otsuste parem kvaliteet ja väheneb vajadus sisestada andmeid topelt.

Tööinspektsioonil on seadusega pandud kohustus teha järelevalvet transpordiettevõtete sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise üle. Selleks luuakse tööelu infosüsteemi uus e-teenus. Arenduseks on vaja analüüsida, kuidas luua kasutajasõbralik ja võimalikult automatiseeritud teenus. Analüüsi kirjutamine ja selle teadmise pinnalt prototüübi tegemine ongi selle projekti eesmärk.

Projektiga luuakse sotsiaalteenuste broneerimissüsteem, mille kaudu inimesed saavad aega broneerida järgmistele STARi kaudu korraldatavatele teenustele: perelepitusteenus, hoolduspere vestlus, lastemaja teenus, vaimse tervise nõustamise teenus, risikinoore nõustamine KOV-is (NGTS). Tulevikus hakatakse sama süsteemi kasutama aja broneerimiseks ka SKAIS kaudu korraldatavate teenustele.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) kasutusele võtmine aitab inimese abivajadust, töövõimet ja puude raskusastet hinnata erinevate asutuste ja pakutavate teenuste üleselt. See vähendab vajadust erinevates teenustes inimese täielikuks uuesti hindamiseks, lühendab selle tõttu menetlusaegu, annab inimese seisundist objektiivsema ja ajas võrreldava ülevaate ning vähendab selle kaudu ka asutuste halduskoormust.

Eestis on ligikaud 8800 lapse- ja 74 000 vanaduspensioniealise puudega inimest, kelle jaoks ainuke võimalus puude raskusastme tuvastamiseks ja abi saamiseks on täita taotlus paberil või failivormis ning edastada see e-posti, posti või klienditeeninduse kaudu. Abistav e-teenus võimaldaks niigi raskesse seisu jäänud inimestel kiiremini ja lihtsamalt abi saada.

Luuakse terviklik menetluskeskkond tervishoiuteenuste tegevuslubade väljaandmiseks ja tervishoiutöötajate registreerimiseks ning perearsti nimituste haldamiseks. Teenuse tarbijad ei pea teenuse saamiseks tulema koha peale vaid saavad kasutada iseteenindust. Uue infosüsteemi loomisel kasutatakse avalike teenuste osutamiseks e-teenuseid, mille osutamise protsess on kas osaliselt või täielikult automatiseeritud. 98% registritega seotud asjaajamisest on paberivaba.

Abivahendite teise etapiga muudetakse riigi ja teenuseosutajate arvestusloogika lihtsamaks mõlema osapoole jaoks. Lisaks tehakse teenuseosutajale ja kliendile täpsemalt nähtavaks erimenetlusega antud täiendavad võimalused.

Sotsiaalkindlustusamet tõstab kliendiandmete hoidmise ja töötlemise kvaliteeti ning andmete töötlemise turvalisust andmekaitse valdkonnas. Läbi arenduse on SKA kliendile kättesaadavam ja läbipaistvam tema andmete kasutamises. Kliendid saavad igal ajal tutvuda enda andmetega, mis on SKA-l nende kohta olemas ja mis on aluseks nende menetlustele.

Projekti tulemusena suudab Ravimiamet edastada Eesti arstidele, apteekritele ja patsientidele ravimite andmeid, mis tagavad ravimite ratsionaalse kasutamise, e-retsepti teenuste parema toimimise ja loob eeldused mitmete ravimite ohutuse ja kättesaadavusega seotud e-teenuste loomisele. Plaanitav lahendus suudab vahetada andmeid EE ja EL vastavate infosüsteemidega. Eesti ravimiturg muutub ettevõtetele atraktviisemaks, lihtsustub ravimite turule toomine ja s ellega paraneb ka ravimite kättesaadavus.

Abivahendite saamise protsessis on Sotsiaalkindlustusameti roll inimese jaoks nähtamatu. Peale spetsialisti poolset abivahendi vajaduste tuvastamist on inimesel võimalus pöörduda otse abivahendi ettevõttesse ning soetada abivahend õigustatuse olemasolul riigipoolse soodustusega.

Projekti tulemusel on inimestel sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kaudu mugav esitada pensioniõigusliku staaži andmeid ja dokumente, mis on aluseks pensioni arvutamisel, saada infot ja ülevaadet pensioniõigusliku staaži mõjust tulevase pensioni suurusele. Iseteeninduskeskkonna loomine vähendab klientide halduskoormust.

Seoses perehüvitise seaduse muudatusega soovib Sotsiaalkindlustusamet luua pankrotimenetlusaegse elatisabi proaktiivset teenust ning parendada täitemenetlusaegse elatisabi teenust, et vähendada osapoolte halduskoormust.

Luuakse terviklik Terviseameti menetluskeskkond järelevalve haldamiseks. Uue infosüsteemi loomisel tekib avalike teenuste osutamiseks e-keskkond, mis tagab protsessi osalise või täieliku automatiseerituse. Teenuse tarbijad ei pea enam alati teenuse saamiseks tulema koha peale vaid saavad kasutada iseteenindust ning 98% menetlustega seotud asjaajamisest saab olema paberivaba. Teenus võimaldab menetlusosalistel näha jooksvalt järelevalve menetluse kulgu.

Projektiga muudetakse lapse abivajaduse hindamine STARis terviklikuks ning täielikult tehnoloogiliselt toetatud protsessiks. Lisaks muudetakse lihtsamaks abivajava lapse lihtmenetluse algatamine. Kasutusele võetakse uus kasutajaliides.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise automatiseerimine, lihtsustamine ja kasutajasõbralikkuse suurendamine toob kasu nii ettevõtetele kui Tööinspektsioonile. Kõigile ettevõtetele muutub lihtsamaks iseteeninduse kaudu tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine - kui tööõnnetus või kutsehaigestumine aset leiavad ning Tööinspektsiooni töö muutub efektiivsemaks ja langetab menetluse läbiviimise aega ja hoiab kokku töötunde..

Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja järelevalve teenuse arendamine toob kasu nii ettevõtetele kui Tööinspektsioonile. Transpordiettevõtetele muutub senisest lihtsamaks iseteeninduse kaudu sõidukijuhtide töö ja -puhkeaja järelevalves osalemine ning Tööinspektsiooni töö muutub efektiivsemaks tänu automaatsetele toimingutele.

Üleriigiline Digiregistratuuri lahendus võimaldab vaadata kõiki patsiendi, oma esindatavate ning eestkostetavate isikute, sh oma laste saatekirju ning broneeringuid ning nende staatust , otsida, broneerida, tühistada või muuta vajalikke eriarstiabiaegu (sh tasulisi) kõikides liidestunud haiglates ühtses vaates kasutades www.digilugu.ee teenuseid.

Teabekeskuse standardite haldamise ja avalikustamise rakenduse väljatöötamise peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik tehnoloogiline ja tööprotsesisline lahendus masintöödeldavate meditsiini dokumentide struktuuride kirjelduste edaspidiseks säilitamiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks. Kaasnevateks eesmärkideks on tõsta kirjelduste kvaliteeti, loomeprotsesside efektiivsust ja oluliselt paremaks muuta avaliku loetavust. Täiendavaks kaasnevaks eesmärgiks on jooksvate kulude kokkuhoid.

Tervise infosüsteemi võetakse andeid vastu ligi tuhandelt terviseteenuse osutajalt. Nendele andmetele tuleb enne talletamist teha struktuuri ja sisu õiguse kontroll. Praegu tehakse seda valideerimismooduliga, mis paraku on pärit eelmisest kümnendist ja ei rahulda enam tänapäevaseid vajadusi. Uus andmekontrollimoodul hakkab tegema andmeklontrolli tunduvalt täiuslikumalt ja lisaks sellele veel andmete saatja spetsiifikat arvesse võttes tagades sellega terviseandmete parema kvaliteedi.

Projekti eesmärk on vabastada surnu lähedased surma registreerimise protseduurist. Paberkandjal arstlik surmateatis asendatakse projekti tulemusel täielikult digitaalse surmateatisega ja surma põhjuse teatisega, mida hakatakse elektroonselt edastama Tervishoiuteenuseosutajalt rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse.

Saatekirjade teenuse arenduse projektis ühtlustatakse tervishoiuteenuse osutamise protsessis digisaatekirjade kasutuselevõtt, sh digisaatekirja kaudu vahetatav info ja selle kasutamise reeglid ning muudetakse saatekirjad maksimaalselt masintöödeldavaks ning terviseandmed taaskasutatavaks. III etapi arenduste fookuses on digisaatekirjade loomine õendusabiteenusele (iseseisev statsionaarne õendusabi ja koduõendus), vastuseks antava õendusepikriisi väljatöötamine ning digisaatekirjad haiglaravile.

Riik loob automaatse teenuse isikuandmete pseudonümiseerimiseks, mis võimaldab isikuga seotud andmete töötlemist ilma konkreetsele isikule viitamata ja aitab kaitsta igaühe privaatsust.

e-labori haldamise rakendus tagab jätkusuutliku tehnoloogilise lahenduse ühtse riikliku laborianalüüside andmebaasi ajakohasena hoidmiseks, mis on oluline alustala siseriiklikult tehtavate analüüside ühtlustumiseks ning üheselt mõistetavate analüüsitulemuste patsientidele ja arstidele kättesaadavaks tegemiseks.

Ravimi väljamõeldud nimede sobivuse hindamisel kontrollib Ravimiamet (RA), et nimi ei oleks segamini aetav ühegi teise ravimi nimega ning ei sisaldaks toimeaine nimetust. RA viib läbi arenduse, et asendada praegu inimese poolt tehtav mehaaniline nime osade võrdlusotsing programmiga. Eesmärk on muuta müügiloa hindamise protseduuri efektiivsemaks, vältida ravimite nimede sarnasust ja sellest tulenevat ohtu inimeste või loomade tervisele.

Projekti laiem eesmärk on pensioniteenuse muutmine proaktiivseks elusündmusteenuseks.