Eesti Rahvusraamatukogu väikehanked ja hinnapäringud

Projekti eesmärk on uurida, kuidas Rahvusraamatukogu avalik digiainese kättesaadavaks tegemise digiteenus ja selle rakendused DIGAR ja digilabor toetavad andmete leitavust, kasutatavust, ligipääsetavust ja taaskasutust. Projekti käigus analüüsitakse teenuse ülesehitust, andme- ja vahendusloogikat, kasutajakogemust ning digi- ja strateegiaraamistikke. Tulemuseks on teaduspõhised arendussoovitused, mis toetavad RaRa digiteenuse andmepõhist ja kasutajakeskset edasiarendamist.

Projekt keskendub Eesti raamatukogude poolt pakutavatele teenustele ja teenuse pakkumiseks kasutusel olevatele kanalitele, teenuste pakkumisega seotud tööprotsessidele ja töö tegemiseks kasutavatele IT süsteemidele. Ärianalüüsist selgub, milliseid teenuseid ja protsesse on otstarbekas hallata e-kataloogi toetava ühises üleriigilises raamatukogusüsteemis. Teenusedisaini käigus kujundatakse kasutajate vajadustest lähtuv üle-eestilise e-kataloogi teenus ja e-teenust illustreeriv prototüüp.

Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi uuendamine, et võimaldada nõuetele vastavad säilitustingimused digitaalsele trükipärandile, luua uusi kasutajateenuseid ning integreerida Rahvusarhiivi digitaalarhiiv Eesti digitaalse kultuuripärandi säilitamise arhitektuuriga.

Paljudes riikides pakuvad raamatukogud lisaks füüsilise raamatu laenutamisele võimalust laenutada lugejatele ka elektroonilisi väljaandeid. Projekti lõpptulemusena luuakse kõigile digi-IDd omavatele soovijatele uus võimalus lihtsalt ja tasuta laenata eesti e-raamatuid, -ajalehti ja -ajakirju asukohast ja kellaajast sõltumata. Projektiga loodava e-väljaannete laenutusteenuse tulemuseks on kõrgem raamatukogude teenusekvaliteet.

Eesti rahvusbibliograafia sisaldab infot kõigi Eestis ilmunud teoste, välismaal ilmunud eestikeelsete väljaannete ja eesti autorite algupärandite kohta alates aastast 1525. Seetõttu on rahvusbibliograafia osaks Eesti kultuuripärandi kogumise ja säilitamisega seotud võrgustikust, mis pakub teenust kõigile soovijaile nii Eestis kui välismaal. Projekti tulemusena muudetakse rahvusbibliograafia kõikidele soovijatele paremini kättesaadavaks, kasutamine mugavaks ja selle koostamine riigile tõhusamaks.

Projekti põhieesmärk on saavutada kõiki osapooli rahuldav, avalik ja ühtne üle-eestiline e-väljaannete laenutamise mudel.

Projekt taotleb kaasaegset tehnoloogilist lahendust raamatukogulaenutuse teenusele. Projekti eesmärk on ühendada Eesti raamatukogude kollektsioonid ühte lihtsasse otsingusse, mis töötab olemasolevate e-kataloogide peal ning võimaldab kasutajal soovitud raamatuid koju tellida kõikjalt Eestist. Projekti tulemusena valmib platvorm raamatukogude jaoks ning veebikeskkond ja mobiilirakendus, kus kasutaja saab otsingu teostada, tellimuse esitada, tellimuse staatust jälgida, raamatu saabumisest ja tagas

Projekti tulemusena luuakse Rahvusraamatukogu poolt keskselt hallatud Eesti e-väljaannete ja laenutusteenus kõigile Eesti isikukoodi omavatele isikutele, mis võimaldab e-väljaandeid kasutada lihtsalt ja mugavalt nii veebikeskkonnas kui mobiilsetes seadmetes, sh ka ilma internetiühenduseta.

Projekti raames teostatakse andmeanalüüs ja töötatakse välja prototüüp testimaks, kas masinõppe ja tehisintellekti võimalusi kasutades on võimalik eesti keeles ilmunud artikleid märksõnastada automaatselt. Kas märksõnastamine on objektiivne, asjakohane ning saab tugineda täielikult Eesti märksõnastikule (EMS). Projekt toetab eesti keele tehnoloogiate arendamist.

Projekti raames teostatakse detailanalüüs ja töötatakse välja prototüüp testimaks, kas masinõppe ja tehisintellekti võimalusi kasutades on võimalik Eestis ilmunud väljaandeid märksõnastada automaatselt ja väiksema tööjõukuluga, kas märksõnastamine on objektiivne, asjakohane ning tugineb täielikult Eesti märksõnastikul EMS. Projekt toetab eesti keele tehnoloogiate arendamist.

Iga päev esitatakse Eesti Rahvusraamatukogule küsimusi / infopäringuid. Need küsimused on tihti korduvate mustritega ja korduvatel teemadel. Just korduvatele küsimustele vastamiseks kulutame liiga palju inimressurssi. Aastas saab Eesti Rahvusraamatukogu ligikaudu 14 tuhat e-kirja küsimustega. Projekti tulemusel valmib tehisintellektil tugineva rakenduse Chatboti prototüüp, mis on võimeline saabunud küsimused sorteerima teemade järgi ning korduvate mustritega esmatasandi küsimustele ise vastama.