Transpordiamet väikehanked ja hinnapäringud

Riigitee 4 Tallinn‒Pärnu‒Ikla Libatse-Nurme teelõik ehitatakse 2+2 sõidurajaga maanteeks, rajatakse Kergu, Halinga, Aare ja Nurme liiklussõlmed. Kohalike teede omavahelise ühenduse tagamiseks rajatakse eritasandilised risted ja kergliiklejate ohutuse tagamiseks kergliiklusteede tunnelid. Rajatakse kogujateid, kergliiklusteid, bussipeatused, müratõkkeseinad, paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid ja ehitatakse kaks ökodukti.

Transpordiameti teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt hõlmab endas kogu teeilmajaamade seirevõrgu põhjalikku kaasajastamist, mis seisneb 60-ne vananenud teeilmajaama uuendamisest ja täiendavalt 25-te uude asukohta teeilmajaama paigaldamist. Seirevõrk, mis paikneb suurematel riigiteedel saab uued seireseadmed ja laieneb, et tagada senisest parem ja keskkonda säästvam teehoole ning teel liiklejate ohutus.

Pärnu-Uulu neljarealisele teelõigule on kavandatud kaks eritasandilist liiklussõlme, neli jalgratta- ja jalgteetunnelit ja metsloomade teeületuskohad. Lisaks rekonstrueeritakse maaparandussüsteeme, lammutatakse ja ehitatakse uus Uulu sild, ehitatakse Rannametsa tee foorreguleeritav ristmik, rajatakse kolm ringristmiku ja mitmeid ühendusteid. Projekti käigus valmib ka ligemale kolm kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid ning maanteele paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid.

Ehitatakse I kl maanteenõuetele vastav tee lisades sõidusuunad olemasolevast teest vasakule ja alates Pk 14+00 paremale. Ehitatakse Veneküla ristmiku tunnel, Väo ja Lagedi raudtee viaduktid, 2 Pirita-Ülemiste kanali silda, Karla ja Põrguvälja viaduktid. Uuendatakse 4 eritasandilist (tunnelitega) ristmikku. Rajatakse uus lõik Tallinn-Lagedi ja Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ühendamiseks ja kergliiklusteed Veneküla tunnelisse, Karla ja Põrguvälja viaduktidele ning Pildiküla ja Jüri ühendamiseks.

Projektiga on kavandatud ehitada riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Võõbu-Mäo teelõik km 68,0-85,0 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks. Teelõik ehitatakse suures ulatuses uuele trassile, mis lühendab vahemaa läbimise teekonda ~2,0 km. Ehitatakse Anna eritasapinnaline liiklussõlm, Võõbu, Anna ja Korba viaduktid, Kruusiaugu ja Kükita sillad, Puiatu ökodukt ning jalgratta- ja jalgteed.

Projektiga rekonstrueeritakse riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 29,6-34,2 Kanama-Valingu vaheline teelõik 2+2 sõidurajaga maanteeks olemasoleva maantee asukohta. Rekonstrueeritakse Kanama liiklussõlm. Ehitatakse Saue-Jõgisoo, Saue-Aila ning Vanamõisa eritasandilised liiklussõlmed, sh uus Valingu viadukt üle Keila-Tallinn raudtee, kolm jalgratta- ja jalgtee tunnelit, Saue-Jõgisoo autotunnel, kaks ringristmikku, ühendusteid ning jalgratta- ja jalgteid. Paigaldatakse muutuvteabega märgid.

Väo liiklussõlme projektiga rajatakse liiklusohutuse suurendamiseks ja maantee läbilaskvuse parandamiseks neli maantee viadukti, millest Peterburi tee mõlemal sõidusuunal olevad viaduktid on läbivalt 2+2 sõidurajaga. Ehitatakse neli jalgtee tunnelit, jalgratta- ja jalgtee, müratõkkeseinad ja bussipeatused. Liiklussõlme kaguküljele ehitatakse veo-, matka- ja sõiduautode parklad ning parklate ja perspektiivse tankla juurdepääsutee.

Riigitee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla (Via Baltica) Sauga-Pärnu lõik ehitatakse 2+2 lahendusega maanteeks, sh rajatakse Tuisu tänava läbimurre. Tegemist on linnalise lõiguga. Jänesselja ringristmik ehitatakse turboringristmikuks. Sauga alevikku ehitatakse jalgratta- ja jalgtee tunnel. Rajatakse 4 foorreguleeritavat ristmiku, ühendusteid ning jalgratta- ja jalgteid. Paigaldatakse muutuvteabega liiklusmärgid.

Riigitee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 28-37 Ääsmäe-Kohatu lõigu ehituse projekt näeb ette liiklusohutuse ja sõidumugavuse parandamiseks olemasoleva maantee ehitamist 2+1 ristlõikega maanteeks. Teelõigul olevad ristmikud ja mahasõidud viiakse vastavusse kehtivate normidega. Uuendatakse liikluskorraldusvahendid ja teekatte märgistus ning kogu teelõigule paigaldatakse tähispostid. Ehitatakse Vasalemma jõge ületav raudbetoonist Kernu sild ja Kohatu ökodukt.

Riigitee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 37-42 Kernu ümbersõit asub Harju maakonnas Saue vallas. Projektiga on kavandatud möödasõidualadega 2+1 ristlõikega ja keskpiirdega uue maantee ehitamine. Olemasolev Pärnu mnt liiklus viiakse mööda Kernu külast. Uus maantee trass pöörab olemasolevalt maanteelt paremale Kernu tankla juurest, kuhu rajatakse Kernu tankla liiklussõlm. Kavandatav tee ristub olemasoleva kõrvalmaanteega 11360 Riisipere-Kernu, kus ristumine on lahendatud Haiba liiklussõlmega.

Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 24,1-29,6 Juuliku liiklussõlme ja teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele, parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus. Projekti tulemuseks on rekonstrueeritud 2+2 sõidurajaga 5,5 km põhimaanteed. Projektlahendused arvestavad piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega.

Projektiga rekonstrueeritakse riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku vaheline teelõik ümber 2+2 sõidurajaga ja eraldusribaga I klassi maanteeks. Ehitatakse Tammemäe ja Saku paarisviaduktid. Paigaldatakse ulukitara, ehitatakse ümber Männiku ristmik ja rambid, rajatakse maanteevalgustus ning ehitatakse karjäärialale juurdepääsuks kogujatee. Saku viadukti alla ehitatakse jalg- ja jalgrattatee.

Põltsamaa-Tartu teelõik Jõgeva ja Tartu maakondade territooriumil, km 127-182, on siseriiklikult tähtis maantee ning osa E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rahvusvahelisest põhimaanteest, mis kuulub üle Euroopalisse transpordivõrgustikku. Projekti tulemuseks on 7,6 km uut ehitatud 2+1 sõidurajaga ja möödasõidualaga põhimaanteed ning see hõlmab järgnevaid teelõike: 1. Km 131,0-135,1 asuv Annikvere-Neanurme 2+1 sõiduradadega teelõik. 2. Km 160,8-168,1 asuv Valmaotsa-Kärevere 2+1 sõiduradadega teelõik.

Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,5-141,9 Neanurme-Pikknurme teelõik ehitatakse 2+1 sõidurajaga maanteeks. Tallinn-Tartu suunaline möödasõiduala ehitatakse 2,1 km pikkune ning Tartu-Tallinn suunaline möödasõiduala 2,0 km pikkune. Lisaks rajatakse kummaski suunas 3 SOS taskut, kogujateed, 2 ringristmiku, loomade pääs ja tagasihüppekohad, ulukitarad, müratõkkeseinad, jalgteed ning bussiooteplatvormid. Tagatakse muutuvteabega liiklusmärkide paigaldamise valmidus.

1. Uue, I klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastava teekatte ehitus muutmata olemasoleva tee plaanilahendust. 2. Tee ristprofiili korrigeerimine. 3. Nelja lõigul paikneva viadukti rekonstrueerimine (kandevõime ja kõrgusgabariitide nõuetega vastavusse viimine). 4. Uute liiklusmärkide paigaldamine ja teetähistussüsteemi korrastamine. 5. 280 m müratõkkebarjääri rajamine mürauuringute aruandes selgunud kriitilistesse kohtadesse. 6. Mahasõitude korrastamine, rajatakse normidekohase laiusega bussitaskute rajamine ja sademeveesüsteemi uuendamine.

Hundipea sadam on TEN-T veeteid teenindava laevastiku baassadam. Sadamas baseeruv eriotstarbeline laevastik on vajalik ohutuse tagamiseks EV territoriaalmeres ja siseveekogudes. Olemasolevate sildumis- ja kaitseehitiste seisund on navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlikud. Projekti eesmärgiks on jäämurdeteenuse osutamiseks vajaliku sadama rekonstrueerimine. Rekonstrueeritakse lainemurdja ja sadama teenindusala, rekonstrueeritakse tehnilise varustuse laohoone.

Põhimaantee km 13,0-16,0 viiakse vastavusse I klassi maanteele kehtestatud nõuetega. Rajatakse kogujateed, kergliiklusteed ja rekonstrueeritakse lõik linna piirist Jälgimäe vasakpöördeni, tehakse ümber Veskitammi, Nõlvaku, Vanasilla ja Seljaku tn ristumised põhimaanteega. Rajatakse 2 tunnelit jalakäijatele Veskitammi tn piirkonda. Lõigus Maanteeameti ristmik kuni Pääsküla jõgi tellis Tallinna Kommunaalamet linnalõigu projekti, millega rajatakse "Pargi ja reisi" parkla ja ühistranspordi terminal.

Projekti eesmärkide saavutamiseks on planeeritud põhimaantee nr 1 Tallinn - Narva II sõidutee (Narva-Tallinn suunaline sõidutee) kolme teelõigu rekonstrueerimine sealhulgas teekatte, ristmike ja mahasõitude ning Kodasoo II ja Kiiu II viaduktide remont ning Liiapeksi-Loksa teeristmiku valgustuse rajamine, et parandada tee seisukorda, sõidumugavust ja liiklusohutust.

Kavandatakse järgmisi LOd parandavad lahendused: rajatakse uus 9 m laiuse kattega tee; ehitatakse välja 3 eritasandilist ristmikku autoliiklusele ning eritasandiline raudteeristmik maantee läbilaskvuse suurendamiseks; korrastatakse samatasandilised ristmikud ja mahasõidud; ehitatakse välja koguja- ja kergliiklusteede võrgustik kogu projekti alal ning jalakäijate tunnel kohaliku ja kergliikluse eraldamiseks transiitliiklusest; korrastatakse teekattemärgistus ja teeviitade süsteem.

Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 24,9 – 29,5 Keila – Valkse lõigu rekonstrueerimisega on kavandatud uue III klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastava teekatte ehitus. Rekonstrueeritava teelõigu pikkus on 4,7 km. Põhimaanteel on katte laiuseks 9,0 m ja sõiduraja laius 3,5 m. Kõrvalmaanteedel ja tänavatel on katte laiuseks 8,0 m ja sõiduraja laiuseks 3,5 m. Rekonstrueerimise käigus ehitatakse ümber ristmike ja rajatakse uued Keila jõe sillad. Ehitatakse uued jalg- ja jalgrattateed kogupikkuses 1826 m, katte laiusega 2,5-3,0 m. Paigaldatakse uusi liiklusmärke ja korrastatakse teetähistussüsteemi ning ehitatakse uus valgustus. Bussipeatused on projekteeritud tüüpse lahenduse järgi, avatud taskusse, mille laius on 3,8 m. Bussipeatuse laienduse pikkus on 30,0 m. Projektlahendusega on kavandatud kaitsta või tõsta ringi tee-ehitusele ettejäävad tehnovõrgud. Ümber tuleb osaliselt ehitada side- ja elektriliine ning vee- ja kanalisatsiooni trasse. Projekt järgib varasemate projektlahendustega paika pandud plaanilahendusi ja liikluskorralduslikke põhimõtteid.

Projektitegevused hõlmavad järgmist: 1. Uue asfaltbetoonkatte ehitus ja teekonstruktsiooni aluskihtide rekonstrueerimine vastavalt tehnilistele projektidele. 2. Kulbilohu viadukti rampide ja Elva-Kulbilohu lõigu kogujatee katendi rekonstrueerimine. 3. Lõigule jääva 7 ristmiku liikluskorralduse uuendamine (lisa pöörderajad, ohutus- ja eraldussaared, vastav teetähistus). 4. Kergliiklustunneli rajamine Vissi küla juurde (km 157,2) ja olemasolevatelt teedelt tunnelile liigipääsu tagamiseks ühendustee ehitamine jalakäijatele ja jalgratturitele. 5. Bussipeatuste uuendamine kahe erineva lahendusega (4 esimest tüüpi - pingiga ja avatud taskus ning 3 teist tüüpi - ootepaviljon avatud taskus) ja nende ühendamiseks muu teedevõrguga jalgteede rajamine. 6. Kogu lõigul liiklusmärkide, teekattemärgistuse ja tähispostide uuendamine. 7. Sadevete äravoolusüsteemide (k.a truubid) puhastamine. 8. Kõikide teeületuskohtade juurde uue tänavavalgustuse rajamine vastavalt ristmike valgustuse tööprojektile. 9. Tehnovõrkude ümberpaigaldamine vastavalt tehnilisele projektile.

Liiklusohutuse ja sõidumugavuse tagamiseks ehitatakse põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 142,2-146,9 asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualad, ehitatakse kaks möödasõidu lõiku pikkusega 1,4 km ja 1,1 km ja nende vahel 0,7 km pikkune piirdega eraldatud 1+1 sõiduradadega lõik ja juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad, kohaliku liikluse ühendamiseks olemasoleva teede võrgustikuga ja juurdepääsuks teeäärsetele kinnistutele.

Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 120,3-122,8 teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele. Ehituse tulemusena valmib 2,5 km 2+1 ristlõikega põhimaanteed. Ehitustööd hõlmavad muuhulgas uue Nurmeveski silla ehitust ning olemasoleva Nurme silla rekonstrueerimist, jalg- ja jalgrattatee rajamist, bussipeatuste ja välisvalgustuse rekonstrueerimist.

Projekti käigus täpsustunud töömahu piiride järgselt on kavandatud teekatte rekonstrueerimine km 0 – 18,3, ehk kokku 18,3 km ulatuses. Lisaks teekatte rekonstrueerimisele kavandatakse projektiga üheksa riigimaanteede ristmiku väiksemas mahus rekonstrueerimist, lõigule jäävate mahasõitude rekonstrueerimist, veeviimarite korrastamist, liikluskorraldusvahendite uuendamist ja tehnovõrkude ümberehitust tee remondist lähtuvas mahus ning bussipeatuste korrastamist. Sõidutee teekatte rekonstrueerimise eesmärgil teostatakse oleva teekatte tasandusfreesimine ning uue katte ehitus, parandades sealjuures kandevõimet uue materjali ja/või geosünteedi lisamise läbi.

1. 3,795 km pikkuselt ja 9 m laiuselt uue asfaltbetoonkatte ja teekonstruktsiooni aluskihtide rekonstrueerimine; 2. Olemasoleva silla nr 220 Särevere sild asendamine uue sillaga; 3. Silla nr 219 Särevere mõisa sild remont; 4. 1,5 km pikkuse jalgratta- ja jalgtee ehitamine Kastani tn-st kuni Jaama tänavani; 5. 1,35 km ulatuses jalgtee remont ja ümberehitamine uue lahendusega kokkuviimiseks; 6. Riigimaanteede nr 5 ja nr 15 ristmike ümberehitus üherajaliseks ringristmikuks; 7. 2,57 km olemasoleva tänavavalgustuse ümberehitus; 8. Veoautode parkimiskohtade ja peatusmistaskute rajamine; 9. Bussipeatuste taskute ja ooteplatvormide ehitamine; 10. Sadevete äravoolusüsteemide ehitamine. Lisaks paigaldatakse ümber tehnovõrkusid ning rakendatakse erinevaid liiklusohutuse ja teekeskkonda parandavaid meetmeid.

1. 13,276 km pikkuse teelõigu seisunditaseme tõstmine ja amortiseerunud katte uuendamine. 2. Rismike ja bussipeatuste ümberehitamine. 3. Põrkepiirete paigaldamine vastavalt kaasaja LO nõuetele. 4. Mahasõitude aluste truupide asendamine uutega. 5. Sadevete paremaks juhtimiseks olemasolevate kraavide puhastamine ja mõningane nihutamine.

- Kogu lõigu ulatuses nähakse ette katendi väljavahetamine; - sajuvee ärajuhtimine on kombineeritud torustike ja kraavidega ning lahendatud koos eesvooluga Jänese kraavi; - Ilmatsalu ringi rekonstrueerimine; - Ilmatsalu ringi piirkonda 10-kohalise raskesõidukite parkla rajamine; - Põhimaantee nr 2 lõigul sõidusuundade eraldamine eraldussaare või trosspiirdega alates Neste tanklast kuni objekti lõpuni; - kogujatee ärajätmine ja alternatiivina vasakpöörderaja projekteerimine põhimaanteelt 2 Ringtee 61/63 vahele; - Viljandi ringristmiku rekonstrueerimine ja lahendamine kaherajalise turboringina; - Viljandi suuna põhimaantee 92 lõigu ümberprojekteerimine eraldussaarega neljarajaliseks magistraaliks; - Viljandi ringi piirkonda jalakäijate tunneli rajamine.

Selleks, et muuta põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Roosna-Alliku – Ahula km 110,8-120,7 teelõigul liiklus sujuvamaks ja ohutumaks ning tagada nõutav teekatte seisukord teekasutajate ja teehaldaja kulude optimeerimiseks on projekteeritud perspektiivsele liikluskoormusele vastav uus asfaltbetoonkate, ristmikud ja mahasõidud viiakse vastavusse kehtivate projekteerimise normidega, ehitatakse jalgteed ning parandatakse teevalgustust.

Projekti otsene eesmärk on luua TEN-T võrgustikku kuuluva maantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru lõigu km 87,6-94,1 kasutajatele senisest paremad liikumistingimused ja leevendada liiklusest lähtuvaid otseseid ja kaudseid negatiivseid mõjusid. Projekti käigus rekonstrueeritakse 5,4 km 1+1 sõidurajaga põhimaanteed (sh ristmikud ja mahasõidud) ning ehitatakse jalg- ja jalgrattateid. Rekonstrueeritav teelõik algab Reopalu silla pealesõidul ja lõpeb Mäo ümbersõidu 4-rajalise maantee osaga kokkuviimisel.

Riigimaantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla km 39,3-49,4 Risti-Palivere teelõigu projektiga rekonstrueeritakse 10,1 km pikkune maanteelõik. Sõiduraja laius on 3,5 meetrit ja katte laius 9 meetrit. Katendikonstruktsiooniks on 2-kihiline asfaltbetoonkate (5+ 4 cm) 18 cm paksusel kompleksstabiliseeritud alusel. Risti aleviku ümbersõidul ja lõikudel, kus vana maantee muldkeha jääb uue konstruktsiooni alla kasutatakse katendi all geovõrke. Põhilised rekonstrueeritavat lõiku iseloomustavad suurused on: 1. III klassi maantee 1+1 sõidurajaga km 39,3-49,4. 2. Ristumine põhimaanteega nr 10 Risti-Virtsu, pk 400+91 (Ristmikul oleva tilgakujulise liiklussaare kuju korrigeeritakse. Pöördliikluse trajektoorid kanaliseeritakse. Kõrvalteelt väljapöörde trajektoorid eraldatakse füüsilise liiklussaarega. Kõrvalteele sissepöörde trajektoorid eraldatakse teekattemärgistusega liiklussaarega.) 3. Ristumine kõrvalmaanteega nr 16151 Risti-Kuijõe. Ristumine pk 402+25. Kõrvalteele sisse- ja kõrvalteelt väljapöörde trajektoorid eraldatakse teekattemärgistusega liiklussaartega. 4. Ristumine kõrvalmaanteega nr 16153 Risti tee. Ristumine pk 409+84. Kõrvalteele on projekteeritud tilgakujuline ohutussaar. Kõrvalteelt väljapöörde trajektoorid eraldatakse füüsilise liiklussaarega. Kõrvalteele sissepöörde trajektoorid eraldatakse teekattemärgistusega liiklussaarega. 5. Side- ja elektrivälisvõrkude vajalikud kaitsemeetmed. 6. Jaakna autobussipeatus nihutatakse ohutumale ja parema nähtavusega kohale.

Projekti käigus täpsustunud töömahu piiride järgselt on kavandatud teelõigu rekonstrueerimine km 21,437 – 29,221, ehk kokku 7,784 km ulatuses. Lisaks teekatte rekonstrueerimisele kavandatakse projektiga ühe suurema riigimaanteede ristmiku (teed nr 10 ja 31) kanaliseerimine ja geomeetria korrigeerimine, 33 mahasõidu rekonstrueerimine, veeviimarite korrastamine, liikluskorraldusvahendite uuendamine ja tehnovõrkude ümberehitus tee rekonstrueerimisest lähtuvas mahus. Sõidutee teekatendi rekonstrueerimise eesmärgil teostatakse oleva teekatte süvafreesimine ning uue katte ehitus kompleksstabiliseeritud alusele, parandades sealjuures muldkeha kandevõimet uue kruusliivast aluskihi ja killustikaluse rajamisega. Lõikudel kus esinevad suuremad kandevõime kaotused ja muldkeha vajumid, kasutatakse katendi all geovõrke.

Sõidutee kate rekonstrueeritakse vastamaks neljanda klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele. Eesmärgid saavutatakse olemasoleva tee plaanilahendust muutmata korrigeerides ristprofiili, parandades külgnähtavust ja korrastades mahasõite. Ehitatakse ümber Mustvee ristmik ja rajatakse sellele valgustus. Paigaldatakse uued liiklusmärgid, korrastatakse teetähistust ja teeviitade süsteemi. Mustvee ristmiku piirkonda luuakse puhkekoht raskeveoautodele.

Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevused: ristmike rekonstrueerimine, mille tulemusena lisandub pöörderadasid; riigi põhitee rekonstrueerimine, mille tulemusena korrigeeritakse liiklusohtlikud pöörderaadiused; uuendatakse teekatte märgistust ja liiklusmärke; kogu teelõigule paigaldatakse tähispostid; paigaldatakse elektroonilised kiirustablood.

1. 9,365 km pikkuse ja 9 m laiuse asfaltbetoonkatte ehitamine (s.h 4,660 km ulatuses teekonstruktsiooni aluskihtide tugevdamine koos uue ülekattega ning 4,705 km ulatuses tasandusfreesimine koos uue ülekattega). 2. Nelja ristmiku ümberehitamine, lisades neile ohutussaari, möödasõidulaiendusi ja pöörderadasid ning uuendades ja parandades nende teetähistust. 3. Vedu parklat Vedu bussipeatusega ühendava jalgtee ehitamine (325mx2m). 4. Vedu parkla rekonstrueerimine. 5. Bussipeatuste (10) rekonstrueerimine avatud tasku tüüpi peatusteks. 6. Teelõigu alguse kurvi horisontaalraadiuse suurendamine. 7. Täiendavate liiklusmärkide (83), tähispostide (596), teepiirete (1,396 km) ja teeteljele nn täristite (8,785 km) paigaldamine ning nähtavuse parandamine võsa ja puude lõikamise teel.

Rekonstrueeritakse 1+1 sõidurajaga põhimaanteed – 9,4 km. Maanteed on vaja laiendada ainult bussipeatustesse taskute rajamiseks ja mõningal plaanikõverikul või sirgel trassi korrigeerimiseks (laiendus maksimaalselt 1,0m). Rekonstrueeritakse 8 bussipeatust ja ehitatakse 2 uut bussipeatust. Parandatakse halva nurga all ristuvate kõrvalteede geomeetriat. Ristmikest muudetakse Soomepoiste tee ja Leetse tee ristmiku lahendust vastavalt uuele liikluskorraldusele. Lisatakse möödasõidulaiendid Põlluküla-Madise tee ristmikule. Rekonstrueeritakse 3 riigimaanteede ristmikku ja 12 kohalike teede ristmikku. PK 456+00 juures paiknevast bensiinijaamast on projekteeritud 2,0 m laiune kruusakattega kõnnitee Leetse bussipeatuseni.

4,7 kilomeetrit 9m laiuse alfaltbetoonist katte 1+1 sõidurajaga maantee ehitamine, 378 m jalg- ja jalgratteteede ehitamine, 3 rekonstrueeritud ristmikku ning 10 ehitatud/rekonstrueeritud bussipeatust.

Projekti eesmärk on luua ohutum ja sujuvam liiklemine kõikidele riigimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Mannare-Aluste teelõiku kasutavatele transpordivahenditele ja jalakäijatele parendades sellega üleriigilisi ja rahvusvahelisi ühendusi TEN-T võrgustikus.

Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Maanteeamet teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses riigi poliitika ja arengukavade elluviimist, juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi teehoiu, liiklusohutuse, ühistranspordi ja liiklusvahendite keskkonnaohutuse valdkonnas. Maanteeameti põhiülesanded on: 1) teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; 2) liiklusohutuse

Eesmärkide saavutamiseks on planeeritud järgmised tegevused: 1. Uue, III klassi laiusparameetritele ja perspektiivsele koormussagedusele vastava teekatte ehitus. Eesmärgid on võimalik saavutada olemasoleva tee plaanilahendust muutmata. 2. Sujuvama pikiprofiili projekteerimine. 3. Suurematel ristmikel liikluse kanaliseerimine või olemasoleva liikluskorralduse korrigeerimine. 4. Uute liiklusmärkide paigaldamine ja teetähistussüsteemi korrastamine.

2,4 km 1+1 sõidurajaga põhimaantee rekonstrueerimine

Teelõigul tuleb rekonstrueerimisele järgneva 25 aasta jooksul teekatte seisukorra nõutaval tasemel hoidmiseks teha korduspindamist (eeldatava maksumusega 345 000 eurot) 7 aastase intervalliga. Tulenevalt teelõigu liiklus- ja koormussagedusest ning selle muutumise prognoosist ei ole eelpool nimetatud perioodil vajalik teelõigul selle teekatte nõutava seisukorra tagamiseks tõsisemate remondi tööde teostamine.

Projektiga koostatakse eelanalüüs Transpordiameti ehituse IT süsteemi ja tööprotsesside muutusvajadusest ning koostatakse vastav IT hanke lähteülesanne. Nii valmistatakse ette esimene lahendus maailmas, kus toimuks ehitusinfomudeli ehk BIM põhjal teostatud tööde olulisel määral automatiseeritud akteerimine era ja avaliku sektori vahel kiiresti, automatiseeritult ning vältides ebamõistlikke kulutusi teedeehituse objektide planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel, hooldamisel ja haldamisel.

Optimaalne teekonstruktsioon on projekt, mille abil Maanteeamet soovib välja töötada uut tehnoloogiat leidmaks kasutust tee ehituse piirkondades olevate, kuid halvemate omadustega ehitusmaterjalidele.Projektis osalevad meeskonnad töötavad välja parimad võimalikud lahendused, mis peavad vastama kehtivatele tee-ehituse normidele ja nõuetele. Katsetuste ja ekspertide hinnangute põhjal valitakse parima lahenduse välja mõelnud meeskond võitjaks. Seejärel Maanteeamet otsustab, kas antud lahendus on pi

Projekti tulemuseks on analüüs koos järgneva, Ühistranspordi Infosüsteemi arendamise, tööde plaani ning vajaliku dokumentatsiooniga ja uute või uuendatavate rakenduste prototüüpidega.

2018. aastal toimus Eestis 1 468 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1 831 inimest. Ennetustegevuse teadmuspõhiseks suunamiseks on vaja teada, millised tegurid millises ulatuses mõjutavad liiklusõnnetuse toimumise aega ja kohta ning võimaldavad võimalikult täpselt prognoosida liiklusõnnetuse toimumisriski. Projekti käigus analüüsitakse liiklusõnnetuste esinemisriski ennustava masinõppemudeli loomise võimalikkust ja luuakse prognoosimudeli rakenduse prototüüp.

Tarktee infosüsteemi eesmärgiks on liiklejatele ja transpordiga seotud teenusepakkujatele ja liiklejatele olulise teabe kättesaadavaks tegemist ja piiranguinfo haldamise võimaldamist.

1) Süsteemi detailanalüüs 2) Arendus- ja hooldustööd 3) Arendustööde kvaliteedikontroll 4) Projekti järelevalve

Projekti eesmärk on saavutada liiklejate ja maanteetranspordi teenuspakkujate parem informeeritus Eesti liiklusoludest, mis toob kaasa transpordikulude kokkuhoiu ja liiklusõnnetuste kahjude vähenemise. Samuti on eesmärgiks uuendada 5 aasta vanuse tehnoloogia baasil loodud Tarktee veebiportaali, luua rahvusvahelisele standardile vastav liikluse avaandmete jaotuspunkt ning Waze kasutajate infoedastus teehooldajatele ning uuendada kuus teeilmajaama.

Projekti eesmärgiks on uuendada sadamaregistri menetluskeskkond, pakkudes klientidele kiiremaid ja mugavamaid sadamatega seotud avalikke teenuseid. Lisaks on planeeritud sadamaregistri menetluskeskkonda täiendada uute menetlustega tagamaks eesmärki, et sadama pidamisega seonduv infovahetus sadama ja riigi vahel toimuks ühe infokanali kaudu. Projekti kasusaajateks on ka sadamaid külastavad kliendid, kes sadamaregistri vahendusel saavad tulevikus kätte kogu sadamat puudutava info.

Projekti eesmärk on parandada tehnoülevaatuse andmete kvaliteeti (tõesust) , mis edastatakse mõõteseadmest liiklusregistri sõidukite andmebaasi, saavutada tehnoülevaatuse tulemuste vormistamisel suuremat efektiivsust ja kulude kokkuhoidu.

Maanteeamet panustab ühistranspordi kasutaja mugavusse: 18 kuu jooksul võtab Maanteeamet kasutusele avatud lähtekoodiga üle Eestilise mobiilsele kasutajale suunatud uue reisiplaneerija Peatus.ee. Avatud lähtekood saadakse Soome avalikult sektorilt, mis kohandatakse ning ühendatakse Eesti andmete ja teenustega. Ühistranspordi info kättesaamise aeg kasutajale väheneb ja saab jälgida maakonna- ja linnaliinide reaalajainfot.