Riigi Infosüsteemi Amet väikehanked ja hinnapäringud

Projekti tulemusena on rajatud Suurupi ja Ädala andmekeskuste vaheline optikatrass, mis seob omavahel andmekeskused ja millega on tagatud andmekeskuste tarbeks vajaminev võrgu infrastruktuur

1) Töötatakse välja hajus dokumendivahetuse kontseptsioon ja vastav tehniline andmevahetusprotokoll. 2) Arendatakse välja universaalne tarkvarakomponent uue andmevahetusprotokolli DHS-ides juurutamiseks.

Projekti käigus vahetatakse välja vananenud tuumikvõrguseadmed. Projekti tulemusel tõuseb riigivõrgu turvalisus ja seeläbi tagatakse riigivõrgu jätkusuutlikkus ning töökindlus.

Projekti käigus vahetatakse välja vananenud keskmise koormusega võrguseadmed ja laiendatakse maapiirkondadesse olemasolevat riigivõrku, mis võimaldab liita juurde uusi kohalike omavalitsuste või riigiasutusi. Projekti tulemusel tõuseb riigivõrgu turvalisus ja seeläbi tagatakse riigivõrgu jätkusuutlikkus ning töökindlus.

Riigivõrgu töökindluse parandamine, lisades kuni 160 kõige olulisemasse sõlmpunkti toiteseadmed ja akud. Selle läbi paraneb Riigivõrgu töökindlus. Antud Riigivõrgu sõlmpunktide (ja riigivõrgu klientide) töökindlust ei mõjuta kuni 20 tundi elektrikatkestused.

Projekt toetab nutika teenuste taristu arendamist. Võrguseadmete töökindlusest ja käideldavusest sõltub e-teenuste loomine, arendamine ja kasutamine. Antud projekti raames seadmete väljavahetamine toetab teenuste baastaristu arendamist. Antud projekti raames uuendatakse seadmeruumides olevaid vanemaid võrguseadmeid turvalisemate võrguseadmetega ja laiendatakse riigivõrku uute seadmetega, mis võimaldab liita riigivõrku avalikku teenust osutavaid asutusi.

Mobiilsete platvormide ja lauaarvuti DigiDoc kliendi kasutajaliideste kujundus ühtlustatakse, lisatakse krüpteerimine, dekrüpteerimine ning võimalus vastu võtta ja töödelda levinumaid Euroopa Liidu formaatides signeeritud dokumente. Teenuste arendajatele luuakse võimekus välja kutsuda eID baastarkvara rakenduse funktsioone, et neid enda loodavatesse mobiilsetesse rakendustesse efektiivselt ja kasutajasõbralikult integreerida.

Projekti tulemusena toetab ID-kaardi tarkvara kõiki käibelolevaid ID-kaarte ja uuenenud digiallkirjades kasutatavaid standardeid ning uuemaid kasutaja platvorme. Suurenenud on ID-kaardi tarkvara töökindlus ja on loodud võimekus teistes EL liikmesriikides loodud digiallkirjade automaatseks valideerimiseks.

Järgmine etapp VIS-st ehk valimiste infosüsteemist, mille käigus luuakse võimalused, et avalikus saaks sagedamini infot valimisaktiivsuse kohta, kasutades info edastamiseks liidest. Ühtlasi muudetakse e-hääletanute markeerimise ja tulemuste raporteerimise juures ülesehitust ja ülevaate saamist valimiste läbiviijate jaoks.

Üks osa suuremast vis-st, mis toob ettevalmistamsie ajal kiiremad funktsionaalsused valimisteenistusele ja jaoskonna komisjonide liikmetele ja valijatele elektroonilised nimekirjad, mis annab neile vabaduse oma ringkonnas hääletada vabalt valitud valimisjaoskonnas. Antud projekt on osa vis-st. Selle projekti käigus realiseeritakse kandideerimise mooduli teine osa, mis on seotud kandidaatide registreerimisega valimistele ja valijate nimekirja elektroonilise haldamsiega seotud funktsionaalsused.

Projekti käigus asendatakse seadmeruumides vananenud seadmed uute turvaliste seadmete vastu, mis tagavad 100G võrguliikluse läbilaskevõimekuse Tallinn-Narva suunal. Projekti tulemusena tõuseb riigivõrgu käideldavus (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö). Võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Projekti käigus asendatakse seadmeruumides vananenud seadmed uute turvaliste seadmete vastu, mis tagavad 100G võrguliikluse läbilaskevõimekuse Tallinn-Tartu suunal. Tartu-Viljandi-Pärnu suunal toimub läbilaskevõimekuse laiendamine. Projekti tulemusena tõuseb riigivõrgu käideldavus (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö). Võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Projekti käigus ehitatakse Narva-Tartu suunal uus 100G võrguliikluse läbilaskevõimekusega ühendus. Projekti tulemusena tõuseb riigivõrgu käideldavus (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö). Võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Antud projekt on osa suuremat valimiste infosüsteemist. Selle projekti raames realiseeritakse protsessi algusosast autentimise, sessiooni halduse, pääsuõiguste, valimissündmuse kirjeldamise ja valimistele kandideerimise seotud funktsionaalsused.

Tegevused: 1. eID Baastarkvara versiooni 3.11 realisatsioon; 2. eID Baastarkvara versiooni 3.12 realisatsioon; 3. Mobiilsete platvormide tugi – tehniline realisatsioon ja juurutus

Tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskavaga seotud administratsiooni kulude katmiseks.

Riigi andmesidevõrgu sissetungi ja pahavara tuvastamise ja analüüsi süsteemi loomine.

Projekti väljundiks on analüüs mis pakub välja stabiilsema usaldusmudeli tulevaste eID lahenduste jaoks.

Teostatakse eelanalüüs autentimisprotokollistiku turvalisuse parandamiseks ja koostatakse nõuete kirjeldus ühtseks autentimisprotokollistikuks avalikule sektorile.

DigiDoc klienttarkvara võimaldab küll failide krüpteerimist ja dekrüpteerimist konkreetsetele eID (ID-Kaardi, DigiID, jms PKI põhised vahendid) omanikele kuid sellisel moel salastatud info võib muutuda osapooltele kättesaamatuks peale eID riknemist, aegumist, kaotamist või ka vastava töötaja lahkumist ettevõttest. Projekti tulemusena töötatakse välja salastatud digitaalse info pikaajalise säilitamise lahenduse arhitektuuri tehniline kirjeldus.

Projekti väljundiks on analüüs mis pakub tehnilise ja õigusliku lahenduse sertifikaatide kehtivusteenuse riskide maandamiseks.

Eelanalüüs tehnilisele lahendusele, mis võimaldaks loobuda füüsiliste tõendite ja dokumentide väljastamise vajadusest. Eesmärk on luua ühene lahendus, millega kasutajad saaksid tõendada oma õigusi nii elektroonses kui ka füüsilises keskkonnas, nii erasektori kui ka avaliku sektori poolt pakutavates teenustes.

ID-Kaardi kriis tõi välja e-teenustes mitmeid puudusi, millede tulemusel peatus mitmete teenuste töö. Projekti eesmärk on analüüsida eID teenuste ja komponentide rakendamist e-teenustes, tuvastada sõlmpunktid, mille ülesütlemisel katkeb süsteemi töö ning kirjeldada ettepanekud meetmete rakendamiseks või tehniliste muudatuste planeerimiseks.

Riigiametitel on klientide teenindamiseks ühine kontaktpind seega kliendi teeninduse kiirus, mugavus ja kvaliteet paraenvad oluliselt.

Mobiiliga riigiportaali kasutajaid on arvestatav osakaal riigiportaali külastuste koguarvust ning riigiportaali teabe ja teenuste tarbijatest. Analüüsi käigus kaardistatakse riigiportaali teenuste kasutamise ootused teabe saamiseks ja e-teenuste kasutamiseks riigiportaalis mobiiltelefoni vahendusel. Selgitatakse välja, millised on kõige nõutavamad/populaarsemad e-teenused ja millistele probleemidele sooviksid kasutajad lahendusi, analüüsi käigus pakutakse välja lahendusi ning luuakse prototüüp.

Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti IT arhitektuuri analüüs

Riikliku SSO analüüsiprojekti eesmärk on selgitada välja ühekordse sisselogimise tehnilise lahenduse parim variant nii riigiasutuste klientide soove, kui ka turvalisuse ja keskses autentimisteenuses kasutusele võtmise tehnilist võimekust arvestades. Tööde käigus tellitakse riikliku SSO lahenduse turvaanalüüs ja Riigi autentimisteenuse SSO lahenduse tehniline dokumentatsioon. Riiklik SSO võimaldab keskses autentimisteenuses kasutada korduva sisse logimiseta mitmeid riigi e-teenuseid.

Analüüsida, millised arendustööd on vajalikud eIDAS-Node versioonile 2.x üleminekuks ja Riigi autentimisteenuse (TARA) CAS platvormi väljavahetamiseks, et tõsta riigi keskse autentimisteenuse kvaliteeti.

Analüüsi dokument, mis kirjeldab antud tehnoloogia (NFC liidese protokoll, andmevahetusprotokoll, kaardirakendus…) kasutusvõimalusi, ühilduvust kasutusoleva tehnoloogiaga, riske ja võimalike riskide maandamismeetmeid.

Täpne ülesandepüstitus; RIHA arenduse raamhanke esimene minikonkurss; ärianalüüsi koostamine. Selle aja jooksul toimuvad juht- ja projektirühmadega perioodilised koosolekud ja/või suhtlus e-kirja teel, täpsustamaks analüüsi teostamisel tõusetuvaid jooksvaid teemasid (lähtuvalt projektorganisatsiooni kinnitatud töökorrale). Eelanalüüsi valmimisel kujundab RIA omapoolse ettepaneku RIHA optimeeritud protsessimudeli väljatöötamiseks.

Eelanalüüsi teostamine (olukorra kaardistamine, lahenduste võrdlus, riigiasutuste valmidus, arenduse ajakava/kuluprognoos).

Arendus, testimine, turvatestimine. Kommunikatsioon, erilise rõhuga eraõiguslike ETOde sihtgrupil.

1. Uuringute ja analüüside korraldamine 2. Juhendmaterjalide ja raamistike väljatöötamine 3. Ürituste korraldamine 4. Teavitustegevuste läbiviimine

Projekti eesmärgiks on muuta ohtude ja intsidentide avastamine efektiivsemaks ja kiiremaks ning panustada tehnoloogiliste meetoditega rohkem intsidentide ennetamisse. Projekti tulemusena arendatakse edasi riigi andmesidevõrgu sissetungi ja pahavara tuvastamise süsteemi ja selle arenduse tulemusena tekib parem ülevaade riigivõrgu olukorra näitajatest ja ka Eesti küberruumi olukorra näitajatest.

Projekti käigus arendatakse uus, turvaline ja kasutajakeskne riiklik ühekordse sisselogimisega (SSO) autentimisteenus.

Pärast 2017 ROCA kaasust sai selgeks, et 3 ID-kaardi kasutusmallist (signeerimine, autentimine, krüpteerimine) osutus mitmes mõttes kõige haavatavamaks krüpteerimine. Teostatakse transpordikrüptograafia lahenduse täiendus ründekindluse tõstmiseks, transpordikrüptograafia ID-kaardist lahtisidumiseks ja ka muude eID vahendite kasutamiseks – keskendume DigiDoc klientrakenduse ettevalmistusele ja uue konteinerformaadi loomisele sellisena, et seda saaks kasutada hiljem säilituskrüptograafia jaoks.

Nõusolekuteenuse ja Andmejälgija jätkuarendused, lisafunktsionaalsuste loomine, uute partnerite ja süsteemidega liidestumine. Uuenenud süsteemid sobivad rohkematesse kasutusjuhtudesse ning pakuvad paremat kasutuskogemust;

RIHA arendamise iteratsioon I: 1. Riigi infosüsteemi kirjeldamise moodul; 2. Kooskõlastamise ja järelevalve toe moodul; 3. Andmebaasi andmete täiendamine ja muudatuste tugi; 4. RIHA avaandmete liides; 5. Tööriist avaandmete kuvamiseks; 6. RIHA pentestimine ja turvaanalüüs.

Teostatakse arendused eIDAS-Node versioonile 2.x üleminekuks ja viiakse Riigi autentimisteenus (TARA) üle uuele platvormile, seeläbi tõstetakse riigi keskse autentimisteenuse turvalisust ja kvaliteeti.

Luuakse allkirjastamisteenus SiGa (Siganture Gateway), et vähendada avaliku sektori asutustel infosüsteemides EL standarditega ühilduvate digitaalselt signeeritud dokumentide loomisega seotud kulusid.

Projekti eesmärk on ajakohastada riigivõrgu IP transiidi transiidivõimekus. Projekti tulemusena on riigivõrgu IP transiidi ruuterid ajakohastatud ja piisava tehnilise reserviga andmesideliikluse läbilaskevõime hüppelise kasvu osas, arvestades pideva andmesideliikluse kasvuga ajas ja võimalike küberintsidentidega.

Uude ID1 formaadis dokumenti on tootja poolt sisse ehitatud funktsionaalsus/võimalus paigaldada peale väljastamist kaardi elektroonsele osale lisa rakendusi. Seni puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks ID1 formaadis väljaantavatele dokumentidele paigaldada partnerite rakendusi ja neid turvaliselt hallata. Projekti tulemusena luuakse selleks RIA keskne ID1 kaartidele aplikatsioonide laadimise teenus.

Luuakse kauguuendamise keskse teenuse tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab DigiDoc4 tarkvara kasutades uuendada uute, ID1 formaadis väljaantavate kaartide elektroonset osa (välja vahetada ID1 kaartidel isikustamise käigus loodud sertifikaate (võtmeid) ilma kandja vahetuseta).

Projekti käigus kujundatakse X-tee teenusega liitumise ja liikmelisuse haldamisega seotud protsessid ümber nii, et vähendatakse liitumiseks ja selle haldamiseks kuluvat aega, parandatakse andmete liikumist RIHA asutuse liitumise ja X-teega tehnilise liitumise vahel, vähendatakse vajadust sisestada eri keskkondadesse liitumise ja liikmelisusega seotud andmeid korduvalt ning parandatakse teadmusmaterjalide kättesaadavust.

Teostatakse Eesti ID-kaardi tarkvara arhitektuuri muudatused ja luuakse veebilehitsejate (Chrome, FireFox, Edge) uued pistikprogrammid, et tagada ID-kaardi jätkusuutlik, stabiilne kasutamine e-teenustes autentimiseks ja signeerimiseks ning parandada kasutajamugavust.

Projekti käigus laiendatakse olemasolevates tugijaamades kanalite arvu ja ehitatakse dubleerivad samaväärse läbilaskega ühendused Tartu-Viljandi-Rapla-Tallinn ja Viljandi-Pärnu vahele. Projekti tulemusena tõuseb riigivõrgu käideldavus (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö). Võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Projekti eesmärk on viia läbi bürokrati juturoboti MVP arendus lähtuvalt varem läbiviidud detailanalüüsile ja prototüübile. Projekti raames on plaanis lahendus kasutusele võtta vähemalt kahes teeninduskeskkonnas. Projekti tulemusel väheneb asutuste kulu kliendipöördumistele vastamisel ja tekib kodanikel ning ettevõtetel võimalus saada oma pöördumistele vastus 24/7. Loodud lahendus tuleb vabavaraline, mis toetab ühis- ja taaskasutust.

I - Krüptoformaadi tehniline analüüs ja prototüüp; II - Uue krüptoformaadi realisatsioon; III - Piiriülese PKI infosüsteemi edasiarendus valideerimisteenuseks; IV - X-tee pakksignatuuri teenuse liidestamine; V - Valideerimisteenuse tootestamine ja juurutamine; VI - Digitaalallkirjade pikaajalise säilitamise äri- ja tehniline analüüs; VII - Digitaalallkirjade pikaajalise säilitamise rakenduse/lahenduse arendus.

Teeme kodaniku ja riigi omavahelise suhtluse heaks! Selleks loome kaasaegse ning intuitiivselt kasutatava postkasti riigi ja kodaniku vaheliseks suhtluseks.

Nõusolekuteenus on tehniline ja protsessiline lahendus, mis pakub andmesubjektile võimalust anda kolmandatele osapooltele ligipääs tema riiklikes andmekogudes sisalduvatele isikuandmetele. Nii muutub võimalikuks innovaatiliste personaliseeritud teenuste teke, mis tõstab nii andmesubjektide elukvaliteeti kui elavdab andmemajanduse arengut Eestis.

Projekti raames luuakse kasutajakeskne ja kaasaegne veebikeskkond korrastatud teadmusbaasi ja eneseabi võimalustega. Lisaks luuakse e-teenus "minu sertifikaadid", mis annab kasutajale ülevaate oma elektroonilise identiteedi sertifikaatide kasutamisest.

Riigiportaali eesti.ee kasutajatele luuakse erinevad lahendused, mis võimaldavad kasutajatel lihtsamini jõuda soovitud teenusteni ja enda andmete päringuteni. Samuti luuakse lahendus, et ka töövälisel ajal on võimalik kasutajatele edastada infot mittetöötavate teenuste kohta.

Projekti eesmärgiks on hankida SIEM-lahendus, mille rakendamisel tõstetakse ameti pakutavate teenuste turvalisust, läbi monitooringu ja analüüsi taseme tõstmise ja automatiseerimise.

Projekti eesmärk on praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs OTO kriitilistele juhtimis-, side või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada ühiskondlikult olulise teenuse toimimist. Vigade tuvastamisel tehakse ettepanekud nende parandamiseks.

Projekti eesmärk on tagada X-tee piirideülene koostöö Soomega ning X-tee tuumtarkvara püsivalt hea kvaliteet, samuti võtta kasutusele Soome poolt tehtud muudatused tuumtehnoloogiasse ning luua võimekus X-tee tuumtehnoloogia pikaaegse kvaliteedi tagamiseks.

Luuakse andmehalduse töövahend andmekirjelduste loomiseks ja haldamiseks, mis võimaldab andmekirjelduste edastamist riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) või mõnda muusse keskkonda.

Projekti tegevused on jaotatud nelja suuremasse etappi: 1. etapp: X-tee turvaserveri muutmisega seotud ülesanded; 2. etapp: monitooringu tehnoloogia juurutamine X-tee liikmete seas; 3. etapp: X-tee keskuses monitoorimise protsessi korrastamine; 4. etapp: monitooringu andmete väljastamine.

Projekti eesmärk on praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs ETO ja KOV asutuste kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa teenuse toimimist. Vigade tuvastamisel tehakse ettepanekud nende parandamiseks. Projektiga testitakse selliste elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ja kohalike omavalitsuse asutuste infosüsteeme, kes on varasematest turvatestidest välja jäänud.

Projekti eesmärk on praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs OTO kriitilistele juhtimis-, side või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada ühiskondlikult olulise teenuse toimimist. Vigade tuvastamisel tehakse ettepanekud nende parandamiseks.

Luuakse X-tee teenuste kataloog, millega parendatakse andmeteenuste leitavust ja lihtsustatakse nende kasutusele võtmist ning pakutakse kasutajatele keskkonda andmeteenuste kirjelduste haldamiseks.

Projekti kavandatav algus on alates ühe kuu jooksul rahastamisotsusest. Projekti kestvus alates projekti heakskiitmisest – 15 kuud. 1. Algatusfaas; 2. Detailimise faas; 3. Konstrueerimise faas; 4. Siirdefaas; 5. Evitusfaas.

Projekti käigus arendatakse uus mobiil-ID, Smart-ID ja ajatempli vahendusteenus, mis võimaldab DigiDoc4 kliendis ja mobiilirakenduses ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID’ga allkirjastada ning avaliku sektori asutustele ajatempliteenust vahendada.

Peamiste töövoogude testide automatiseerimise tulemusena muutub eID Baastarkvara ja brauserite testimine tänase olukorraga võrreldes efektiivsemaks, spetsialistid saavad tegeleda keerukamate testide läbiviimisega, testitsükli lühenemise tõttu on võimalik eID Baastarkvara muutusi avalikustada kvaliteetsemalt ja kiiremini.

Peamised tegevused: kohapealsete testide läbiviimine, IT näidisriskianalüüsi ja õppematerjalide koostamine; lõppraportite koostamine, projekti tulemite tutvustamine ja kooskõlastamine, tööde vastuvõtmisega seotud toimingud.

Projekti eesmärk on läbi praktiliste ründekatsete testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs elutähtsa teenuseosutaja kriitilistele juhtimis-, side- või IT süsteemidele eesmärgiga oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa teenuse toimimist. Projekti alameesmärgiks on hinnata elutähtsa teenuse osutaja juhtimis-, side või IT süsteemide infoturbealast olukorda võttes aluseks rakendatud tehnilised-, füüsilised ja organisatoorsed turvameetmed.

Analüüsitakse ja prototüübitakse hajusarhitektuurile toetuva RIHA andmehalduse komponendi lahendust (RIHAKE), mis võimaldab asutusel endal pidada andmekataloogi ja mis edastada tehniliste teenuste kirjeldusi RIHAsse automaatselt.

Eesti.ee keskkonnas viiakse läbi suuremahuline kasutajate käitumise analüüs. Analüüsi tulemusel saab riigiportaali meeskond parema arusaama eesti.ee kitsaskohtadest ning prototüübid enim parendamist vajavatele teenustele . Analüüsi käigus loodud kood on tulevikus taaskasutatav, mis võimaldab antud protsessi korrata.