Tallinna Linnavalitsus väikehanked ja hinnapäringud

Kohalikul tasandil kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks rekonstrueeritakse projekti raames sademevee kogumiseks Petrooleumi tänava ja Tuukri tänava torustikusüsteemi. Lahkvoolse sademeveesüsteemi rajamisega suurendatakse võimekust võtta kiiresti vastu vihmavett, mis suunatakse reoveest eraldi oleva süsteemi kaudu merre.

Jätkusuutliku ja multifunktsionaalse linnavalgustuse juhtimissüsteemi rajamisel hangitakse valgustuse juhtimiseks vajalik riist-/ tarkavara ja selle pikaajaline juhtimissüsteemide käit/arendamine. Eesmärk: suurendada inimeste heaolu (vähendada valgusreostust, tagada liikumisandmete ja ilmastikuolude põhiselt reguleeritav valgustus), tõhustada energiakasutust, vähendada CO2 jalajälge. Süsteem võimaldab integreerida taastuvaid energiaallikaid ja nutikaid andureid, olles väravaks uutele teenustele.

Tallinna Lastekodule ehitatakse uus peremaja, mis asub tavapärases linnakeskkonnas kõrvuti tavaperedega. Nii tagatakse, et perekodus elavad lapsed osalevad ühiskonnas samamoodi nagu kõik teised lapsed ja pered ning nad ei ole eraldatud omaette piiratud kompleksi. Nii harjuvad lapsed ise teistega võrdselt end nägema ning ka ümbritsevad inimesed kogevad, et asendushoolduse lapsed on loomulik osa ühiskonnast.

Heakorrastatakse ja väärtustatakse linnalooduslikult ja kultuuriajalooliselt eriilmelist Vormsi roheala, mis asub Lasnamäel kortermajade piirkonna keskel. Projekt on uuenduslik, kuna rakendab vähekasutatud looduspõhiseid lahendusi, mis peamiselt seisneb olemasoleva maastiku võimalikult suures mahus säilitamisel ja selle väärtuste esile toomisel . Valgustuse rajamiseks kasutatakse looduskeskkonda väärtustav lahendus. Pikem tekst on lisatud kuna siin on tekstiruum piiratud.

Projekti raames suletakse reorganiseeritavate teenuseosutajate juures 85 institutsionaalset teenusekohta ning rajatakse Tallinna 72 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 12 teenusekohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule.

Projekti eesmärgiks on Nõmmel, Trummi piirkonnas kuivendada pinnast ja vähendada üleujutuste ohtu, kasutades looduspõhised sademevee lahendusi. Rajatakse innovaatilised lahendused, mis võimaldavad koguda ja immutada sademevett, ka lumesulamisvett ning ühtlasi kujundada linnaruumi - vihmapeenrad, kraavid, nõvad, rohealad taimedest, mis taluvad liigniisket või põuast keskkonda, suurendavad liigirikkust. Tavapärase sademeveekraavi asemel luuakse projektiga uus linnaruumi kvaliteet ja esteetika.

Noorteprogrammi „Hoog sisse“ peamisteks tegevusteks on saada kontakti 16 – 29aastaste noortega, kes ei tööta ega õpi ning pakkuda noortele ja noore tugivõrgustikule aktiivset tuge, et parandada noorte tööalast konkurentsivõimet ja toetaksid nende astumist tööellu või noor leiaks endale sobiva õppevormi ja õppeasutuse, kus haridusteed jätkata. Noorteprogrammis osalemine on vabatahtlik ning osalejale tasuta. Täpsemalt: https://www.tallinn.ee/et/hoogsisse

Projekti eesmärk on Tallinna linna eestkostetavatele, kes viibivad Tallinnas, pakkuda nende vajadustele vastavaid sotsiaal- ja muid valdkonna teenuseid, mis aitavad neil iseseisvamalt toime tulla edaspidi nende autonoomiat vähem riivaval viisil. Projekti jooksul selginevad eestkoste piirid ja antakse sisendit sotsiaalteenuste arendamiseks. Projekti tulemusel tekib eestkoste teostamise raamistik - ehk etapiline juhend erinevate rollide täitmiseks, nii nõustaja, taotleja kui ka teostajana.

Projekti e esmärk on rändetaustaga 18-aastaste või vanemate abi- või toetusvajadusega inimeste sotsiaalteenuste, psühhosotsiaalse toimetuleku ja toetusvajaduse süvenemist ennetavate teenuste sihistatud kättesaadavuse parandamine . Tallinna Rändekeskuses arendatakse välja kultuurivahendaja teenus (uus teenus piirkonnas ja Eestis) ning kujundatakse sihtrühma vajadustele vastavaks: kogemusnõustaja teenus ja käivitatakse sihtrühma vajadustele vastavad tugirühmad haavatavatele sihtrühma esindajatele.

Projekt, mis toetab eakate ja erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Projekti käigus luuakse uus heaolumeistri teenus, mis täiendab olemasolevat koduteenust ja keskendub klientide iseseisvuse suurendamisele ning turvalise kodukeskkonna loomisele. Lisaks võetakse kasutusele trepironijad, mis võimaldavad liikumisraskustega inimestel kodust väljuda.

Tallinn kujundab järgmise kahe aasta jooksul sotsiaal- ja tervishoiuteenustest ühtse, integreeritud ja selgelt juhitud süsteemi (TERVIK). Eesmärk on tagada inimestele sujuv ja arusaadav teenusteekond, kus erinevad teenused on omavahel seotud. Iga abivajaja saab endale kindla kontaktisiku – terviseteekonnajuhi –, kes koordineerib teenuseid ning ühendab tervishoiu, sotsiaaltoe ja kogukonna ressursid. See aitab vältida dubleerimist ja olukordi, kus inimene jääb süsteemis üksi.

Projekti käigus uuritakse Mati Undi arhiivi ja loomingut ning luuakse uut 1970.–1980. a eesti ilukirjandust puudutavat teadmist, mis on muuseumi toimimiseks vajalik sisend. Süsteemne analüüs pakub uut perspektiivi Eesti kultuuriloole, mida vajame haridustöö, näitusete jm publikutöö tegemiseks. Töö rakenduslikuks tulemuseks on interaktiivne digitaalne õpikeskkond, mis seob kirjandushariduse digihumanitaaria ja haridustehnoloogiliste lahendustega ja toob kaasa meie muuseumihariduse arenguhüppe.

Projekti tulemusel ehitatakse lõigus Ahtri tänav – Jõe tänav – Lootsi tänav ristmik kuni Russalka ristmik 1,93 km uut ning rekonstrueeritakse 1,41 km Tallinna–Narva maanteelõiku, mis loob kiirema, mugavama ja ohutuma ühenduse Tallinna sadamatest riigi põhimagistraalideni, millede kaudu toimub rahvusvaheline liiklus ja kaubavedu. Projekti mahus rajatakse uusi ja rekonstrueeritakse olemasolevaid kergliiklusteid ja jalgteid kokku 10,5 kilomeetrit ning ehitatakse rannapromenaad.

ÜF toel rekonstrueeritakse Tallinnas Haabersti ristmik koos Paldiski mnt ja Ehitajate tee rekonstrueerimisega minimaalses ristmiku toimimiseks vajalikus mahus ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani. Paldiski maantee suunale rajatakse viadukt. Haabersti ristmiku rekonstrueerimisega vähendatakse ristmiku piirkonnas liiklusõnnetuste riski ja keskkonnasaastet ning luuakse ühistranspordile eelisõigus, liiklusohutuse parandamiseks rajatakse eritasapinnas jalg- ja jalgrattateed.

Gonsiori tänava rekonstrueerimisega rajatakse mõlemas sõidusuunas ühissõidukirajad ning keskmine sõidurada on muutsuunaliiklusega sõidurada, kus hommikusel perioodil toimub liiklus suunaga kesklinna poole, õhtul aga vastupidi – suunaga Lasnamäe poole. Projektiga nähakse ette valgusfoorisüsteemi paigaldamine ja rekonstrueerimine Gonsiori tänaval. Rajatakse ja rekonstrueeritakse jalg- ja jalgrattateid. Rekonstrueeritakse tänavavalgustus.

Projekti eesmärk on HEV õpilastele suunatud õppe kättesaadavuse tagamine nüüdisaegses õppekeskkonnas Tallinna Tondi Põhikooli hoone ehitamise kaudu. Projektiga hõlmatud hoone ja kinnistu on kavandatud esmajoones toimetuleku- ja hooldusõppe läbiviimise vajadustest lähtuvalt. Projekti tulemusena on HEV õpilastele suunatud põhikooli õppehoone terviklikult lahendatud ja seal on nüüdisaegsed õppetingimused.

Projekti eesmärk on kvaliteetse põhihariduse tagamine Tallinna Nõmme linnaosas Tallinna Pääsküla Kooli hoone rekonstrueerimise kaudu. Projekti tulemusena on loodud kaasaegsed õppetingimused kvaliteetse põhihariduse pakkumiseks Tallinna Nõmme linnaosas. Projekt annab olulise panuse Tallinna, Nõmme linnaosa koolivõrgu korrastamisele arvestades kaasava hariduse põhimõtete rakendamisega ning võrdse ligipääsu tagamisega kvaliteetsele haridusele.

Projekti "Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp" raames rekonstrueeritakse välisvalgustus Tallinna põhitänavatel:Kadaka tee,Kadaka pst, Narva mnt, Pirita tee, Ehitajate tee, A. H. Tammsaare tee; Paldiski mnt, Sõle tn. Projekti raames vahetatakse välja 1494 tänavavalgustit, 578 masti ning 4,2 km kaabeldust. Elektrienergia tarbimise vähenemisega kahandatakse CO2 emissiooni 547,71 tonni aastas.

Korterelamu rekonstrueerimine

.Projekti "Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise II etapp" raames rekonstrueeritakse välisvalgustus Laagna teel ning asendatakse valgustid J.Smuuli teel, Suur-Sõjamäe tänaval ja Mustakivi tee. Projekti raames vahetatakse 1281 tänavavalgustit 1281 LED-valgusti vastu, 248 masti ning 25 km kaabeldust. Elektrienergia tarbimise vähenemisega kahandatakse CO2 emissiooni 535,19 tonni aastas.

Projekti eesmärgiks on luua 264 uut lasteaiakohta Tallinnas, Haabersti linnaosa elamupiirkonnas. 12-le lasteaia rühmale luuakse kaasaaegne ja turvaline õpi- ning mängukeskkond. Projekti tulemuseks on olemasoleva kinnistu ja hoone kasutamine lasteaiakohtade arvu suurendamiseks Haabersti linnaosa elamupiirkonnas. Hoone rekonstrueeritakse energiasäästlikuks kaasaegsete konstruktsioonide, seadmete ja materjalide kasutamise teel ning korrastatakse lasteaia õueala.

Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise eesmärgiks on Kalamaja olulisima tänava kujundamine jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks. Rekonstrueeritava tänavaruumi pikkus on kokku ca 1.1 km.

L. Koidula 23 hoone rekonstrueerimine 121 kohaga lasteaiaks. Sisemise ruumiprogrammi muutmine vastavalt lasteaia vajadustele: 4-le rühmale garderoobide, rühma-, tualett- ja personaliruumide rajamine. Uue juurdeehitise ehitamine 2-le rühmale. Olemasoleva hoone täielik rekonstrueerimine, akende ja välisuste vahetus, kogu mahus uue tehnovarustuse rajamine, täielik siseviimistlus, sisustuse ning inventari hankimine. Territooriumi heakorrastamine, piirde rajamine ja mänguväljakute rajamine.

Ehitatakse sajale ex situ tingimustes peetavale naaritsale uus aedikute kompleks. Laboris sisustatakse DNA uuringute labor mööbli ja põhitehnikaga. Projekti omafinantseering kaasfinantseeritakse KIKi Keskkonnaprogrammist.

Pihlaka tn 10 hoone rekonstrueerimine 96 kohaga lasteaiaks. Sisemise ruumiprogrammi muutmine vastavalt lasteaia vajadustele: liigsete vaheseinte lammutamine, 4-le rühmale garderoobide, rühma-, tualett- ja personaliruumide rajamine. Keldri kasutuselevõtt majandusruumideks, fassaadi rekonstrueerimine, akende ja välisuste vahetus, elektrikütte asendamine kaugküttega, tehnovõrkude ja -seadmete uuendamine, siseviimistlus, sisustuse hankimine, mänguväljakute rajamine ja territooriumi heakorrastamine.

Pelgu ühisaia loomise näol on tegemist Tallinna jaoks uudse kontseptsiooniga, kus on kaasaegse kujundusega aiamaal loodud linnaelanikele veelgi paremad võimalused toitu kasvatada, vaba aega veeta, kogukonnasündmusi ning õuesõppe tunde korraldada kohalikele elanikele kui ka kõigile teistele huvilistele. Projekti elluviimise järgitakse säästva arengu põhimõtteid, mis toetaks kogukonnaaia tegevusi, ja mille kogemusi saaks üle kanda mujale üle Tallinna ja Eesti.

Projekti tulemusena rajatakse 15 uut joogiveekraani lähtudest linnakodanike vajadustest. Joogiveekraanide asukohtade valikul arvestatakse nii inimeste liikumistihedust kui -iseloomu ja ka kaugust mõnest varemrajatud joogiveepunktist. Kõigist rajatavatest joogiveekraandest tagatakse kvaliteetse joogiveekättesaadavus - st vesi vastab Sotsiaalministri 24.06.2019 määruse 61 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid" nõuetele.

Projekteeritakse ja rajatakse konnapiirded Tähetorni tn lõunaküljele Härgmäe ja Veerme tn vahelisel alal ning puuduvatele lõikudele Rehelepa tn ja Kitsarööpa tee T10 vahelisel alal. Tegemist on väga hästi toimiva rohekoridori ja tiheda liiklusega tänavakoridori ristumiskohaga, kus lisatavad tõkked takistavad kahepaiksete, roomajate ja pisi-imetajate sattumist liiklusesse, suunates nad lähima väikeulukitunneli suunas. Tõkkeid rajatakse vähemalt 1320 m ulatuses ja kokku on plaanis lisada 6 lõiku.

Ühtekuuluvusfondi toetusel koostatakse projekti "Merirahu kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava koostamine" arengukava Merirahu kaugküttepiirkonna ümberkorraldamiseks, et jätkates ja laiendades kortermajade kütmist võtta kasutusele sobiv innovatiivne energia tootmise tehnoloogia ning pakkuda eramajadele alternatiivseid kaasaegseid küttelahendusi.

Ühtekuuluvusfondi toetusel koostatakse projekti "Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava koostamine" arengukava Kadrioru kaugküttepiirkonna ümberkorraldamiseks, et jätkates ja vajadusel laiendades võrgupiirkonna kaugkütmist võtta kasutusele sobiv innovatiivne energia tootmise ja jaotamise tehnoloogia kaugküttepiirkonna ümberkorraldamiseks.

Projekti käigus võetakse Tallinna linnas, avaliku liiniveo pakkumisel, kasutusele 100 gaasibussi, mis tarbivad võimalusel kütusena üksnes biometaani. Projekti tulemusena kasutatakse transpordikütusena enam taastuvenergiat ning vähenevad atmosfääri paisatavad CO₂ heitkogused. Projekt tekitab suurema nõudluse biometaanile ja käivitab seega taastuvenergia tootmist ning vähendab sõltuvust naftast. Osaline üleminek diiselkütuselt biometaanile, aitab Tallinna õhuruumi muuta paremini hoituks.

Sadamaala kergliiklustee rajamisega lõigus Kalaranna tn - Reidi tee tagatakse olemasolevate kergliiklusteede ühendamine Tallinna linnas, sadama piirkonnas ühtse võrgustiku loomise eesmärgil. Võimaldatakse kergliiklejate juurdepääs sadamaalale ning sealt vajadusel liinilaevadele. Projekti raames valmib üks ca 1,36 km pikkune kergliiklustee lõik, mis aitab kaasa terviklikuma kergliiklusteede võrgustiku tekkele kesklinnas.

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise raames ehitatud kergliiklusteede ühendamine nii Kadrioruga kui ka Peterburi teele kavandatava ühistranspordi terminaliga, et täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku Lasnamäe ja Kesklinna linnaosade vahel.

Viljandi mnt (Valdeku tn - Pärnu mnt) kergliiklustee rajamisega ühendatakse Pärnu mnt ääres olev kergliiklustee Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku projekti raames Kiili valla poolt rajatud Viljandi maantee kergliiklusteega.Uue kergliiklustee lõiguga tagatakse Tallinna tõmbekeskuste ühendamine kergliiklusteede võrgustiku kaudu Tallinna ümber kiiresti kasvanud asulatega Kiili vallas.

Käesoleva projekti raames viiakse läbi rakendusuuring, mille käigus luuakse tee infrastruktuuri elemente ja päikeseelektri tootmist ühendav tehnoloogiline lahendus, mis:a) toetab liikleja-tee taristu vahelist suhtlust;b) toodab aasta kokkuvõttes enam elektrienergiat kui tarbib;c) on vastupidav põhjamaistele ilmastikutingimustele ja liikluskoormusele, suutes vajadusel sulatada pealesadavat lund ja moodustuvat jääd;d) on vastuvõetava hinnaga ja e) on vastupidav võimalikule vandalismile.Projekti t

Projekti raames valmib lähiomavalitsusi ja Tallinna linna ühendav 1,9 km pikkune ja 4 m laiune kergliiklustee lõik Paldiski maantee äärde, mis algab Järvekalda teest ja lõpeb Tähetorni tänaval. Kergliiklustee rajamisega luuakse ohutum ja mugavam liikumise võimalus jalgratturitele ning rohkem valikuvõimalusi asumite ja linnaosade vahel liikumiseks. Paraneb lühematele sõitudele orienteeritud asumi- ja linnaosasisene kohalik kergliiklusteede võrk.

Infotehnoloogilise projekti "Tallinna linna hooldus-, heakorra ja haljastustööde infosüsteem" raames arendatakse linnale uus terviklik infosüsteem heakorraprobleemide lahendamiseks. Projekt hõlmab kõiki heakorra-, hooldus-ja haljastustööde korraldamise protsesse Tallinna linnas, mille eest vastutab kas Keskkonnaamet, Kommunaalamet või linnaosavalitsused. Kodanikele luuakse võimalus saada informatsiooni heakorrateenuse pakkujate ja teostatavate tööde kohta ja esitada teateid mittevastavuste kohta

PIT2 infosüsteem on otseselt suunatud avalike teenuste- puuetega inimeste sotsiaaltransporditeenuste- kättesaadavuse ja kasutajamugavuse suurendamisele. PIT2 eesmärgiks on kiirendada infovahetust erinevate osapoolte vahel ja viia menetlused läbi võimalikult paberivabalt. PIT2 infosüsteem vähendab administratiivkoormust, kiirendab tööde elluviimist ning efektiivsust. Teenuse kasutajale luuakse teenuse taotlemiseks iseteeninduskeskkond, mille kaudu saab esitada taotlusi, sõidutellimusi jmt.

Projekti raames valmib Rae valda ja Tallinna linna ühendav 1 km pikkune ja 4 m laiune kergliiklustee lõik Tartu maantee Ülemiste järve poolsesse äärde, mis algab Lennujaama teest ja lõpeb Vana-Tartu maantee ristmikul. Kergliiklustee rajamisega luuakse ohutum ja mugavam liikumise võimalus jalgratturitele, paraneb kergliiklusteede võrk, mis ühendab Lasnamäe, Kesklinna, Kristiine ja Nõmme linnaosad lähivaldadega. Projekti tulemusel parandatakse Tallinna infrastruktuuri kvaliteeti.

Eesmärk on koondada kogu ligipääsetavusega seotud informatsioon ühte keskkonda, kus see on kasutajale kiirelt kättesaadav ja informatiivne tagades usaldusväärsuse ja ajakohasuse. IS-i loomine aitab parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust ning luua erivajadustega inimestele tavakodanikega võrdsed võimalused ühiskonnas. IS-is saab ligipääsetavusalast teavet Tallinnas ühtsetel alustel ja süstemaatiliselt, võimaldades kasutajal planeerida ligipääsetavusalaseid tegevusi linnaruumis.

Infotehnoloogilise projekti "Tallinna geomõõdistuste infosüsteem" raames arendatakse uus terviklik infosüsteem mõõdistustööde ja nende andmete haldamiseks. Projekt hõlmab kõiki geodeetiliste mõõdistustööde korraldamise protsesse Tallinnas. Kodanikele luuakse võimalus saada informatsiooni geodeetiliste mõõdistustööde kohta ja vaadelda mõõdistustööde andmeid. Loodava infosüsteemi põhifunktsionaalsusi on soovi korral võimalik kasutusele võtta ka teistes kohalikes omavalitsustes.

Tallinna Reaalkooli, Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Põhikooli ja Tallinna Südalinna Kooli ühisprojekti raames soetatakse koolide ühiskasutusse keemia, füüsika, biolooga ja loodusõpetuse praktikumide läbi viimiseks vajalikud seadmed ning sisustatakse õppelabor. Projekti eesmärk on luua tingimused õppekavaliste praktiliste tööde sooritamiseks - andes õpilastele võimaluse avastada looduse seaduspärasusi ning kinnistades omandatud teoreetilist materjali praktiliste töödega.

Projekti tulemusel valmib Rae valda ja Tallinna linna ühendav 0,6 km pikkune Vana-Tartu maantee kergliiklustee lõigus Tartu mnt kuni Tallinna linna piir. Kergliiklustee rajamisega luuakse võimalus kergliiklejate ohutumaks liiklemiseks Peetri, Järveküla, Mõigu, Ülemiste ja Juhkentali asumite vahel.

Klass+VR projektis ühendavad jõud kaks Tallinna ja kaks Tartu kooli, et võtta kasutusele virtuaalreaalsus ja liitreaalsus õppetöös. Õpetajatel ja õpilastel tekib valmisolek kasutada õppimise eesmärgil VR/AR vahendeid toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas ning samuti on tagatud ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Töö käigus loovad õpilased ja õpetajad õppematerjalid, mida saavad kasutada koostööpartnerid ja teised soovijad nii formaal- kui mitteformaalhariduses ja kaasavas õppes.

Projekti „Tallinna maatoimingute infosüsteemi loomise eelanalüüs“ raames teostatav eelanalüüs peab pakkuma lahenduse innovaatilise infosüsteemi loomiseks, kus on võimalik menetleda Tallinna haldusterritooriumil paiknevate kruntide ja maaüksustega tehtavaid toiminguid ning mis tagab avalike e-teenuste kergesti kättesaadavuse. Projekti eesmärgiks on kaardistada kõik linna maatoimingutega seotud tööprotsessid ning koostada eelanalüüs uue ja tervikliku infosüsteemi loomiseks.

Projekti eesmärk on eelanalüüsiga valmistada ette lähteülesanne Tallinna õigusaktide menetlusprotsessi terviklikuks viimiseks ühte kaasaegsesse infosüsteemi, mis vähendaks edaspidi tehnilise toimetamise töömahtu ja vigade tekkimise võimalusi. Eelanalüüs peab sisaldama endas menetlusprotsessi ärianalüüsi, detailanalüüsi, õiguslikku analüüsi, tasuvusanalüüsi, turvaanalüüsi, kasutusmugavuse analüüsi, osalusdemokraatia võimaluste suurendamise võimaluste analüüsi.

Projekti eesmärkiks on kaardistada kõik Tallinna linna heakorra-, hooldus- ja haljastustöödega seotud protsessid ning koostada eelanalüüs ühtse infosüsteemi loomiseks.

Projekti eesmärk on viia läbi eelanalüüs Tallinna linnatranspordi korraldamise infosüsteemi lähteülesande koostamiseks. Analüüs peab hõlmama geoinfosüsteemil baseeruvat linnatranspordi korraldamise ja haldamise infosüsteemi ja selle avaliku väljundi eelanalüüsi. Eelanalüüsi projekt peab näitama kui efektiivne on ühtse linnatranspordi korraldamise infosüsteemi loomine ning kuidas ja milliseid ressursse aitab ühtse infosüsteemi loomine kokku hoida.

Projekti eesmärk on puuetega inimeste transporditeenuse infosüsteemi lähteülesande koostamine, et moderniseerida tänast puuetega inimeste transporditeenuse korraldust selliselt, et see vastaks nii sotsiaaltöötaja, teenuse pakkuja ja kliendi ootsutele ja vajadustele. Süsteem peab olema kasutajasõbralik, tagama taotlemise mugavuse operatiivsuse arvestades ligipääsetavuse põhimõtteid. Puuetega inimestele peab tekkima paberivaba keskkond teenuse taotlemiseks ja oma liikumisvajaduste kaardistamiseks.

Projekti eesmärk on koostada eelanalüüs uue Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi lähteülesande koostamiseks ja rakendamiseks. Selle tulemusena selguvad olemasoleva süsteemi vajakajäämised infosüsteemi kasutajate vajadustest lähtuvalt ja analüüsitakse geodeesia valdkonnas kogutavaid, hallatavaid, vajaminevaid andmeid. Analüüs peab käsitlema ettepanekuid ning hinnanguid erinevatele andmekogumise ja töötlemise võimalustele analüüsitavas valdkonnas koos ressursside kaasamise vajaduste prognoosiga.

Infosüsteemi loomine aitab parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust ning luua tavakodanikega võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks. Infosüsteem aitab hinnata ligipääsetavust ühtsetel alustel ja süstemaatiliselt, võimaldades planeerida ligipääsetavusalaseid tegevusi linnaruumis. Eesmärk on tulevikus koondada kogu ligipääsetavusega seotud informatsioon ühte keskkonda, kus see on kasutajale kiirelt kättesaadav ning on usaldusväärne ja ajakohane.

VR-prillide kasutuselevõtt Tallinna Prantsuse Lütseumi ajaloo, kunstiajaloo, võõrkeelte, keemia ja füüsika tundidas teenib mitut eesmärki: soodustatakse kaasaegse tehnoloogiaga tutvumist; mitmekesistatakse õppetööd, kaasates õppijaid katsetama ning oma teadmisi kasutama; laiendatakse kultuurilist silmaringi; võimaldatakse rändamist virtuaalreaalsuse kaudu ja enda proovilepanekut meeskonnatöös. Ajaloolises hoones puudub keemiaklassi rajamise võimalus ja VR-prillid aitavad tühimikku täita.

Kuhu tulevad Tallinnas uued arendused ning kas need jäävad juba mõne olemasoleva pargi/lasteaia/kooli/raamatukogu/trammi teenindusareaali? Või peaks sinna need rajama? Kui palju on puudu rattastrateegiaga kehtestatud rattateede põhivõrgust? Kuidas on rattateede rajamine mõjutanud tänavatasandi äritegevust? Kujundame Tallinna uue arengukava kasutajasõbraliku story-map'ina, milles linn annab aegruumilisi andmeid nii mineviku, oleviku kui tuleviku kohta (mõõdikud või projektsioonid).

Projekti põhieesmärk on analüüsida Tallinna Loomaaia ressursiplaneerimise infosüsteemiga seotud tööprotsesside puudujääke ja probleeme, et tuvastada need kohad, kus ressursiplaneerimist on võimalik teostada infotehnoloogiliste lahendustega.

Nutikas laserlõikepink koolis loob mitmekülgsed võimalused erinevates vanuseastmetes õpilastele tehnoloogilise kirjaoskuse arenguks. Uus kaasaegne seade võimaldab innovaatiliselt arendada õpilase loovust disaini, erinevate materjalide, töövahendite ja tehnikate kasutamises.

Antud projekt rikastab Tallinna lasteaeda Vikerkaar uute haridusrobotitega. Projekt annab võimaluse õpetajatel täiendada enda erialaseid digioskusi ning arendada seejuures laste digipädevust. Haridusrobotid võimaldavad lastel tutvuda läbi mängu programmeerimise võtetega, mis arendavad matemaatilist taju ja loogilist mõtlemist. Areneb loovus, õpitakse üksteisega arvestama ja tegema koostöös. Lisaks on haridusrobotid toeks muukeelsetele lastele aidates neil omandada mängulisel teel eesti keelt.

Projekti eesmärgiks on digivahendite integreerimine õppetöösse Tallinna Kiisupere lasteaias kõigis vanusastmetes, mis omakorda on abiks eesti keele õppe toetamisele muukeelsetele lastele. Laste kujuneb digipädevus ja robootika algoskused.

Õpirobotid ja tehnoloogia on meie lasteaia lastele ja õpetajatele kujunenud sõbraks, mille nutikas, mõistlik ja eesmärgistatud kasutamine aitab maailma avastada mänguliselt, loovalt, aktiivselt tegutsedes, probleeme lahendades, eduelamust kogedes ja seeläbi tulevikuoskusi omandades. Roboteid kasutatakse iganädalaselt kõikides rühmades, lõimitud tegevustes erinevate valdkondade, sh eesti keel kui teine keel, eesmärkide saavutamiseks.

Antud projekti eesmärgiks on viia õppe- ja kasvatustegevused vastavusse lasteaia õppekavaga, mis sätestab, et kooliminev laps peab olema suuteline koostama ja lahendama erinevaid ülesandeid kasutades nutivahendeid. Soetatavad vahendid võimaldavad õpetajatel läbi viia väikestes alagruppides tegevusi, kus iga laps saab ise tegutseda. Selle tulemusel oskab laps iseseisvalt programmerida ja kasutada õpiroboteid, lahendada ülesandeid ja luua mänge.

Eelanalüüsi projekt aitab selgitada, milline võiks olla kasutajakeskne, kergesti ligipääsetav ning erinevate osapoolte vajadustele vastav klienditoimik, mille tulemusena jääb hooldajatel/õdedel rohkem aega klienditööks. Eelanalüüs koosneb hetkeolukorra protsesside ülevaatamisest, osapoolte vajadustest kokkuvõtte koostamisest ning uue infosüsteemi protsesside kirjeldamisest ja lähteülesande koostamisest, kus on kirjas ka isikuandmete kogumise õiguslikud alused.

Projekti eesmärk on viia läbi analüüs lähteülesande koostamiseks ning rakendamiseks, mille tulemusena võetakse Tallinna Ühiskaart kasutusele kliendikaardina Tallinna linna spordibaasides ning noortekeskustes ja luuakse klientide andmebaas.

Eelanalüüs koosneb hetke olukorra protsesside kirjeldamisest, ruumide üürimisega seotud ametnike intervjueerimisest, nende vajadustest kokkuvõtte koostamisest ning uue infosüsteemi protsesside kirjeldamisest ja lähteülesande koostamisest, kus on kirjas ka isikuandmete kogumise õiguslikud alused. Eelanalüüsi hanke dokumentide ettevalmistamisega alustatakse 10 päeva jooksul peale taotlusele positiivse otsuse saamist.

Projekti tulemusena valmib eelanalüüs linnaplaneerimise valdkonna arhiiviväärtusliku materjali kogumiseks, talletamiseks ja parema kättesaadavuse tagamiseks koos eeldatava tegevuskava ning õigusliku regulatsiooni ettepanekutega. Analüüsi tulemus kirjeldab ka, milline on erinevate teenuse osapoolte kasu. Teenus koondub lähteülesandesse, mis on aluseks väljapakutava lahenduse realiseerimisel.

Projekti tulemusena valmib Tallinna välireklaami- ja teabekandjate ning reklaamimaksu järelevalveliste menetluste andmekogu lähteülesanne, mis kirjeldab andmekogu kasutajasõbralikku, mugavat, nutikat ja innovaatilist lahendust. Andmekogu lähteülesanne peab tagama täiusliku Tallinna linna välireklaami- ja teabekandjate ning reklaamimaksu järelvalveliste menetluste andmekogu loomise.

Projekti raames toimub täiendõppe koolitus " Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli rakendamine koolides". Koolituse eesmärgiks on toetada koolimeeskondi klassijuhatajate arengutee võimestamisel, suurendada koolimeeskondade teadlikkust klassijuhatajate erinevatest rollidest ning aidata koolimeeskondadel mõtestada organisatsiooni ühtseid väärtuspõhimõtteid lähtuvalt klassijuhatajate töö sisust ning eesmärkidest.

Projekti eesmärk on luua Tallinna Loomaaeda uus, laia huviskaalaga, kaasaegne Kagu-Aasia troopilise vihmametsa elamust pakkuv ekspositsiooniala töönimetusega "Pilvemets" (edaspidi Pilvemets) koos toitlustuskompleksiga. Uus kaasaegsete ekspositsioonitehnoloogiatega varustatud kompleks loob Tallinna Loomaaiale eeldused välisturistidele suunatud toodete välja arendamiseks ja turundustegevuste võimendamiseks välisturgudel.

Projekti eesmärk on suurendada Tallinna üldhariduskoolide võimekust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja haridusliku erivajadusega õpilaste kaasamiseks õpikeskkonna arendamise kaudu. Projekti tulemusena on suurenenud 33 Tallinna üldhariduskooli võimekus kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja haridusliku erivajadusega õpilaste kaasamiseks õppetöösse kaasajastatud õpikeskkonna, vajaliku sisustuse, infotehnoloogiavahendite ja -seadmete ostu ja paigalduse kaudu.

Lasnamäe rattatee kesklinnaga ühenduse I etapi raames rajatakse ca 2,5 km pikkune ja 4 m laiune rattatee ühendus ning ca 2,64 m laiune jalgtee lõigus Tondiraba park – Vana- Kuuli tn - J.Smuuli tee - Valge tn koos 2 m laiuse jooksurajaga. Ühtlasi luuakse vähemalt 20 000 m2 uut atraktiivset avalikku linnaruumi maastikuarhitektuurse lahenduse alusel . Rattatee II etapi raames on planeeritud rajada Valge tänava ühendust Kadrioru pargiga, sh laskumine Tallinna klindist Kadrioru parki.

Kergliiklustee on kavandatud vanale raudteetammile algusega Ehitajate tee 112 kuni Paldiski mnt ning kulgeb mööda Lahepea (end. Pelguranna) tänava äärt Rocca-al-Mare rannapromenaadini.

Projekti raames ehitab Tallinna Linnavaraamet Lõime tn 29a kinnistule hoone, kus Tallinna Vaimse Tervise Keskus hakkab pakkuma toetatud elamise teenust esmakordselt psühhoosi haigestunud noortele. Projekti eesmärgiks on luua noortele elukeskkond, mis toetab nende iseseisvat kogukonnas elamist. Teenus võimaldab tavapärasest suuremat privaatsust ning ravi ja rehabilitatsiooni senisest paremat integreerimist. Hoone valmib 2018. aastal ja teenust hakatakse osutama 2019. aasta alguses.

Meetme tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ teises voorus toetatakse ERF ja Tallinna linna kaasrahastusel 169 puudega inimese eluruumide kohandamist. Eluruumide kohandamise eesmärk on liikuvusega seotud toimingute, köögi- või hügieenitoimingute parandamine, mille tulemusena puudega inimesed ja nende hooldajad saavad võimaluse osaleda aktiivses elus ja pääseda tööturule.

Eesti Statistikaameti andmetel on viimase kümne aasta jooksul Tallinna elanike arv kasvanud 8,2% (35 630 elaniku võrra) 2005. aastal 400 500 elanikust 2015. aastal 436 130 elanikuni, sh 0-7-aastaste laste arv on kasvanud 28% ehk 10 673 lapse võrra. Tallinna linnas on probleemiks mittepiisav kodulähedase alushariduse teenuse kättesaadavus, mille tõttu on väikelaste vanematel vähemad võimalused osaleda aktiivselt tööturul ning ühitada võrdseid võimalusi meeste ja naiste töö-, pere- ja eraelus. Kasvanud on vajadus luua juurde uusi lastehoiukohti, sealhulgas eriilmelisi lastehoiukohti, sest suurenenud on erivajadustega laste arv. Probleemiks on erivajadustega laste vanemate suur hoolduskoormus ning seetõttu nende igapäevaelu töökorralduse vähene paindlikkus ja väiksem tööhõive. Laste arengu seisukohalt on vajadus professionaalse abi järele varajases eas. Vastavalt Tallinna Haridusameti andmetele on Tallinna lasteaedades erirühmade arv viimase kolme aastaga suurenenud 100 lapse ehk 7 rühma võrra ning 29.05.2015 seisuga ootab erirühmadesse kohta 178 last. Projekti üldeesmärk on võimaldada erivajadustega laste vanemate vajadustele ja ootustele vastava kodulähedase alushariduse teenuse kättesaadavuse suurendamist laste arengu vajadustele vastavate eriilmeliste lapsehoiukohtade loomise kaudu Tallinna linna lasteasutustes. Projekti tulemusena on loodud viis uut rühma 42 eriilmelise lapsehoiukohaga Tallinna linna lasteasutustes 2015/2016 õppeaastal. Projekt toetab EV Sotsiaalministeeriumi “Laste ja perede arengukava 2012-2020“ 5. strateegilise eesmärgi „Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks“ ning Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmis 2013-2021 „Lasteaiakoht igale lapsele" seatud eesmärkide saavutamist. Projekt annab panuse “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2014-2020“ prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ elluviimiseks.

Projekti eesmärk on välja töötatud kaasaegsetel tehnoloogiatel põhinev lahendus maa-aluste tehnovõrkude kolmemõõtmeliseks (3D) andmehõiveks, töötlemiseks ja kasutamiseks linnaruumi planeerimisel, arendamisel ja haldamisel. Maa-aluste rajatiste andmete kogumine ja haldamine vajab senise igapäevase praktika asemel uut lähenemist ja lahendust. Linnaruumi planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel mudelprojekteerimisele üleminekul on vältimatuks eelduseks vajalikus kvaliteedis ja detailsuses 3D geoi

Meetme tegevuse 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ kolmandas voorus toetatakse ERF ja Tallinna linna kaasrahastusel 104 puudega inimese eluruumide kohandamist. Eluruumide kohandamise eesmärk on liikuvusega seotud toimingute, köögi- või hügieenitoimingute parandamine, mille tulemusena puudega inimesed ja nende hooldajad saavad võimaluse osaleda aktiivses elus ja pääseda tööturule.

Projekti eesmärk on propageerida ning edendada katkiläinud esemete parandamist ning kasutuskõlblike asjade korduskasutusse suunamist. Projekti tulemusena on elanikele linnaruumi loodud erinevad võimalused oma korralike esemeid ringlusse suunata ning katkiläinud asju (nt jalgratas, mööbel, uksed-aknad, riided) äraviskamise asemel parandada. Nende tegevuste käigus panustatakse ületarbimise vähendamisesse, korduskasutuse suurendamisesse ning seega keskkonnakoormuse vähendamisesse.

Projektiga luuakse erivajadustega laste kohad seitsmes Tallinna lasteasutuses - Tallinna Kannikese Lasteaias, Tallinna Ülemiste Lasteaias, Tallinna Raadiku Lasteaias, Tallinna Mustakivi Lasteaias, Laagna Lasteaed-Põhikoolis, Tallinna Sõbrakese Lasteaias ja Tallinna Lasteaed Südamekeses. Projekt pakub kodulähedast alushariduse teenust vastavalt lapsevanemate ja laste vajadustele, mille tulemusena on võimaldatud lapsevanemate hoolduskoormuse vähenemist ja paremat osalemist tööturul.

Projekti käigus hangitakse liikuvus teenuse platvorm, mis võimaldab liita erinevad Tallinnas pakutavad transporditeenused ühtseks paketiks koos sõiduplaneerimise ja maksmise teenustega (ühistransport, mikromobiilsus, taksod, isejuhtivad sõidukid). Platvorm on avatud kõigile pakkujatele. See võimaldab ühtse mobiiliäpi kaudu tellida transport soovitud kohast soovitud kohta sobival ajal, pakkudes välja kombinatsioone erinevatest liikumisvahenditest ja -viisidest ning teenuse eest ka maksta.

2018. aastal toetatakse ERF ja Tallinna linna kaasrahastusel 50 puudega inimese eluruumide kohandamist. Eluruumi kohandamist saavad taotleda isikud, kellele on tuvastatud puude raskusaste ja on olemas kehtiv puudeotsus. Eluruumide kohandamise eesmärk on liikuvusega seotud toimingute, köögi- või hügieenitoimingute parandamine, mille tulemusena puudega inimesed ja nende hooldajad saavad võimaluse osaleda aktiivses elus ja pääseda tööturule.

Tallinn Card City Guide mobiilirakendus annab kultuurihuvilisele väliskülalisele mugavad digitaalsed võimalused pealinna mitmekesiste piirkondade avastamiseks ning suurendab muuseumide ja vaatamisvääruste külastatavust. Ühendades ka Tallinn Cardi ostu- ja kasutuskeskkonna aitab rakendus kasvatada Tallinn Cardide müüki. Lihtne, mugav ja turvaline linnakülastus kinnistab Tallinna kui turismisihtkoha külalislahke ja innovatiivse kultuurilinna kuvandit, luues korduvkülastusi ja edasisoovitusi.

TTG planeerib uute õppijate kaasamiseks läbi viia meediakampaania nii riigikeelt kõnelevate kui ka mitte kõnelevate elanike seas Tallinnas ja Harju maakonnas. Õppe paindlikumaks muuutmiseks luuakse tasanduskursused õppest pikalt eemal olnud õppijatele. Luuakse MOOC ja ilmingupõhisel õppel baseeruvad kursused, õpinõustaja rakendamine võimaldamaks senisest enam õppimise aja, koha ja tempo valimist. Koostöövorm-õpivõimaluste info levitamine Lasnamäe KOV, Töötukassa, Rajaleidja jt partnerite abil.

Projekti raames kavandatakse järgmisi tegevusi: * kooli tutvustamine noortekeskuse infopäevadel (koos Rajaleidja ja Töötukassaga), artiklid Harjumaa lehtedes, sotsiaalmeedias (Facebook); *vilistlaste edulugudest raamatu väljaandmine; * lisa- ja tasanduskursuste väljatöötamine ja läbiviimine; * õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamine õppeainete näitlikustamiseks; *õppevideode loomine ja rakendamine; veebinaride läbiviimine; * arendusjuhi ametikoha loomine planeeritud tegevuste koordineerimiseks.

TTG plaanib uute õppijate kaasamiseks läbi viia meediakampaania nii riigikeelt kõnelevate kui ka mitte kõnelevate elanike seas Tallinnas ja Harju maakonnas. Õppe paindlikumaks muutmiseks luuakse e-õppe võimalus 9.klassis. Õppes püsimise toetamiseks rakendatakse lisa- ja täiendkursusi, rakendatakse õpinõustaja ning lastehoiuteenus, korraldatakse õppekäike.

Projekti raames kavandatakse järgmised tegevused: * kooli tutvustamine infopäevadel (koos Rajaleidja ja Töötukassaga), artiklid sotsiaal- ja kohalikus meedias ; * õppekäikude ja ekskursioonide korraldamine õppetöö näitlikustamiseks; * õppevideote loomine ja rakendamine, veebinaride läbiviimine; *õppenõustaja ja arendusjuhi ametikoha loomine; *tööseminarid projekti tulemuslikkuse analüüsiks.

Tall Ships Races on ülemaailmne purjekate õpperegatt 1956aastast. 2021 tuleb Eestisse võistluspausiks ja merefestivaliks sadakond, min 30st riigist pärist alust, millest 1/3 on 60meetrised ja üle 3000 meeskonnaliikme. Taoline maailma suurim laevastik ei ole Eestis varem peatunud. Ootame Tallinna sadamaisse vähemalt 250 000 külastajat nii kodu- kui välismaalt. Viime Eesti ja Tallinna maailma sadamate kaardile ning merespordi- ja purjetamisfännid saavad teadlikkuks Eesti ja Tallinna olemasolust.

TTG projekti eesmärgiks on õpilasarvu tõus 5% ja edasijõudvuse parendamine 5% võrra. Selleks viiakse läbi meediakampaania nii riigikeelt kõnelevate kui ka mitte kõnelevate elanike seas, alustatakse koostööd Tallinna ja Harju maakonna suurimate tööandjatega, laiendatakse e-õppe võimalusi. Edasijõudvuse parendamiseks viiakse läbi täiendkursusi, rakendatakse abiõpetajat ja õpinõustajat, parendatakse koolis iseseisvalt õppimise võimalusi, luuakse lastehoiu teenus.

Projekti raames kavandatakse järgmised tegevused: * kooli tutvustamine infopäevadel (koos Rajaleidja ja Töötukassaga), artiklid sotsiaal- ja kohalikus meedias; * õppenõustaja töö jätkamine; * tasanduskursuste ja muulastele eesti keele tugikursuse läbiviimine; * virtuaaltundide läbiviimine MS TEAMSi keskkonnas; * õppevideode loomine reaalainetes; * õppekäikude ja -ekskursioonide korraldamine õppetöö näitlikustamiseks; * tööseminar projekti tulemuslikkuse analüüsiks.

Kaasaegsete õppevahendite soetamine Tallinna Mahtra Põhikooli, mis edendavad õpilastes armastust tehnoloogia vastu, arendavad algoritmilist mõtteviisi ja aitavad lahendada haridusliku ebavõrdsust, andes võimaluse olla konkutentsivõimeline nii gümnaasiumisse astumisel kui ka tööturule suundumisel.

Rahumäe STEAM ehk õpilased, kes tunnevad 3d modelleerimise, CNC tööpingi seadistamise algtõdesid ja selle juhttarkvara kasutusoskusi. Õpilased õpivad soetatavate IT vanendite abil tundma kaasaegseid 3d ja CAD/CAM tarkvara, lahendavad iseseisvalt ja juhendaja abil etteantud ülesandeid ning disainivad ja valmistavaid puidust, metallist või plastikust tooteid.

Nõmme Noortemajas on tegutsemas Kosmoseklubi, mille slõugan on "Halloo, Kosmos, mis teed seal? ". Kosmoseklubis saab osaleda valikul kuni kolmes erinevas huviringis:kosmoserobootika, kosmoseside ja astronoomia. Lisaks toimuvad mitmed ägedad ühisüritused, millises saavad osaleda ka vanemad, sõbrad, õed-vennad. Kõike seda aitavad läbi viia ja juhendavad nö päris teadlased, juba kogenud "kosmonaudid", keda omakorda abistavad ülikoolide tudengid. Otsime koos vastuseid küsimustele ja avastame maailma

Merivälja Kooli Roheringi ja Kosmoseklubi huviringide tegevuse eesmärgiks on äratada sügavamat huvi loodusteaduste vastu ja võimaldada 4.-9. klasside õpilastele regulaarset süvendatud õpet eluslooduse, keskkonna ja astronoomia-kosmostehnika teemadel. Kosmoseklubi ja Roheringi tegevused toimuvad koostöös TÜ ja TTÜ teadlastega, osa õpet toimub Tallinna Tähetornis, Tartu Tähetornis ja Eesti erinevates loodusmuuseumites. Ringide koostööpartneriks on Rotterdami Zuider Gümnaasiumi „Space Club“

EAZA Liigikaitse Foorum on üle aasta toimuv konverents, kus osaleb üle 100 loomaaedade ja akvaariumite, liigikaitse organisatsioonide ja in situ liigikaitseprojektide esindaja. Kolme päeva jooksul jagatakse informatsiooni ja nõuandeid üle maailma toimuvate liigikaitseprojektide kohta. Loomaaedade ja akvaariumite ühendusena peab organisatsioon looduskaitse edendamist üheks oma peamiseks eesmärgiks ning näeb oma rolli palju laiemana kui ainult ohustatud liikide säilitamiseks tehistingimustes.